Börs neelab investorite raha

Lemmi Kann 01. november 2007, 00:00

Uudisteagentuuri Bloomberg jälgitava 90 aktsiaindeksist oli Tallinna börsi OMX Tallinn 8,86protsendilise langusega oktoobris kehvim. Üksikute tõusvate aktsiate osatähtsus on LHV Balti analüüsiosakonna juhi Erki Kerdi sõnul kogu börsiindeksis sedavõrd väike, et turgu tervikuna nad ülespoole aidata ei ole suutnud. "Tehniliselt võib Tallinna börsiindeksi languses peamiselt süüdistada Tallinkit, Olympic Entertainment Groupi ning samuti ka Merkot ja Eesti Telekomi, millel on oma suuruse tõttu indeksile tugev mõju," sõnas Kert.

Harju Elekteri juhatuse esimees Andres Allikmäe viitas, et kuigi kõik ettevõtted on oma majandustulemustes kasvu näidanud, toimib börs risti vastupidi. "Börs on juba mõnda aega olnud väga minoorne. Kui vaadata selle aasta liikumisi börsil, siis enamikul on ikka nokk allapoole," märkis Allikmäe.

Börsilanguse peamise märksõnana toodi välja Eesti ja teiste Balti riikide jahtuv ja segane makropilt. Nii on majanduskasvu kaks peamist mootorit - tarbija ja kinnisvara - mõlemad selgelt nõrgenemas ning üha enam tuleb märke, et jahtumine ei ole veel peatunud, vaid saab hoopis hoogu juurde.

"Turg on väga ära hirmutatud majanduslanguse ja devalveerimise juttudest. Samuti on osa välisinvestoreid väga pettunud, et Balti börsidest on saanud peksupoisid," nentis SEB Enskilda aktsiaturgude üksuse juht Balti riikides Sten Sumberg.

Sumbergi hinnangul on aktsiaturu perspektiiv järgmiseks 12 kuuks hea, kui maandumine on pehme, kesine, kui majandus maandub raskelt ja väga kehv, kui juhtub midagi veel hullemat.

Kert ütles, et Balti regiooni investeerimine on muutunud välisinvestoritele tunduvalt vähem atraktiivseks, aga just välismaise raha võimuses on Balti turge jõulisemalt liigutada. "Kuna ettevõtete kasvunäitajad Baltimaades on koos majanduskasvuga selgelt langemas, on üha raskem leida häid investeeringuid. Segase makropildi tõttu eelistatakse kohati pigem positsioone vähendada," märkis Kert. Eriti tuntavalt on õhku välja lastud just Eestist.

Hansabank Marketsi maakleri Raido Lillemetsa sõnul on börsipaanikas oma osa ka ajakirjandusel - nii välismaises kui ka kohalikus meedias on Baltimaid puudutav kajastus enamasti negatiivne ning pealkirjad räägivad suurelt majanduse ülekuumenemisest ja võimalikest devalveerimistest. "See on päris paljud jaekliendid ära hirmutanud," sõnas Lillemets.

Kerdi hinnangul on tulevik väga hägune. "Pidevate raske ja pehme maandumise, devalveerimise ja muude sarnaste juttude toonil on loogiline, et erilisi riske võtta ei soovita," hoiatas ta ning lisas, et kui saabuvad esimesed märgid selle kohta, et Balti majandustel hakkab taas paremini minema või meil õnnestubki tegelikkuses pehmelt maanduda, pöördub loodetavasti ka raha börsidele tagasi.

Kindlasti tuleb aga arvestada sellega, et välisinvestorid näevad Balti regiooni ühtsena. "Kuna meie majandused on omavahel päris tugevalt seotud, siis tõsised jamad ühes Balti riigis tähendaks tõenäoliselt suuremat jama ka teistes," põhjendas Kert.

Nii Eesti majanduse hetkeseis kui ka investorite ootused majanduskasvu suhtes on aastaga nõrgenenud. Seda pilti peegeldab hästi kohalik aktsiaturg, mis on talvisest kõrgtasemest praegu keskmiselt viiendiku jagu madalam.

Oleme muutunud aastaga realistlikumaks, mis pikas perspektiivis on väga hea.

Riskid on kasvanud. Kui vahepeal tundus Eesti juba turvaline, igav ning väga nobedalt kasvav euroliidu riik, siis enam mitte. Paljud välispangad on hoiatanud Eesti majanduskasvu pidurdumise eest. Mõned on koguni spekuleerinud, et Eesti kroon võidakse devalveerida. Kiirenev inflatsioon viib meid rahaliidust aina kaugemale. Majanduskasvu toetanud laenubuum on pidurdunud ning langevad kinnisvarahinnad mõjuvad ehitusele ja sellega otseselt ja kaudselt seotud sektoritele. Kui tulevik hägustub, tõmmatakse kokku tarbimist, mis on aga majanduse tugitala.

Muutuste tõttu on tulevikku raskem prognoosida. Segadus tekitab hirmu, nii on loomulik, et tuntakse ebamugavust ettevõtete pärast, mille edu on otseselt seotud Eesti majandusarenguga.

Kindlasti pole probleem üldine. Tugevad eksportijad ja helded dividendimaksjad võiks majanduse turbulentsi suhtes olla immuunsemad. Ootan praegu majanduse selginemist ja stabiliseerumist. Muutujaid on võrrandis liiga palju ja investorid peavad turule investeerimisel arvestama kõrgenenud riskidega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:08
Otsi:

Ava täpsem otsing