Parts: valitsuses on ka teistel peale Ansipi sõnaõigust

ÄP 01. november 2007, 00:00

Parts vastas eile aripaev.ee lugejate küsimustele.

Kas Te peate Andrus Ansipit heaks valitsusjuhiks?

See on hea küsimus. Usun, et Eesti Vabariigis ei ole olnud ühtegi peaministrit, kes poleks Eesti asja ajamiseks andnud maksimumi. Valitsuse tegevust on aga õige hinnata hiljem. Vaadake, kui suur autoriteet on näiteks Mart Laaril nüüd, kuigi tema valitsused olid omal ajal väga terava kriitika objektiks!

Kas kinnitate, et pärast pronkssõduritriumfi on valitsuse nõupidamised kujunenud Ansipi monoloogideks, kus ükski teine valitsuse liige sõna sekka öelda ei saa?

Ei kinnita. Praegune valitsus on koos töötanud pool aastat ja inimesena, kes on olnud erinevate valitsuste juures või koosseisus, kinnitan, et tegemist on hea ja areneva meeskonnaga.

Miks Teie algatused on tihti üllatused Teie parteile ja kaolitsioonile?

Kui küsija peab silmas kodutoetuse eelnõu, siis see ei ole kindlasti üllatus. Majandusministrina vastutan elamupoliitika eest ning valitsusliidu programmis on lubadus eraldada raha lasterikaste perede eluasemeprobleemide lahendamiseks.

Selle lubaduse täitmiseks on eelnõu koostatud ning vajalik raha on planeeritud 2008. aasta eelarvesse. Eelnõu on avatud avalikuks aruteluks. Loodan, et arutelu tuleb sisuline, praegu pakutud variant on üks võimalikest, kuidas siduda kokku iibe-, pere- ja elamupoliitika.

Kas Te toetate oma Tallinna mõne parteikaaslase ideed teha Reformierakonnale ära ja minna koalitsiooni Keskerakonnaga?

Jutud IRLi ja Keskerakonna liidust algavad tavaliselt siis, kui hoopis üks teine erakond kavandab koostööd Keskerakonnaga. Praegust Tallinna linnavolikogu koosseisu arvestades ei ole IRLil linnavalitsuses midagi teha. Ma ei ole üheski IRLi juhtorganis alates erakonna volikogust kuni Tallinna piirkonna juhatuseni kuulnud, et keegi oleks selle küsimuse üle isegi arutanud.

Kas Eesti majanduse "pehme maandumine" juba käib, on tulemas või sai juba läbi?

Eesti majandus on teel ebanormaalsusest normaalsusesse. Üle 11% küündinud majanduskasv ja väga kõrged ootused tekitasid vahepeal kujutluse, et majandusedu on paratamatu. See ei ole aga nii. On hea, et Eestis mull veel suuremaks paisuda ei jõudnud.

Kui reaalne see ikkagi on, et hiinlased oma transiiti hakkaksid läbi meie sadama suunama?

Jah, me konkureerime Soome, Läti, Leedu, Peterburi ja Leningradi oblasti sadamatega. Praegu käib peamiselt jutt Ningbo ja Hongkongi sadama huvist investeerida operaatorina konteineriterminali. Visiit Hiina tõestas, et see huvi on reaalne. Kas see saab ka teoks, näitavad lähiaastad.

Kas Eestil on transiiti Venemaaga vaja? On kõlanud ridamisi väljaütlemisi, et transiiti pole üldse vaja. Vähemasti mitte Venemaaga. Pigem Hiinaga.

Vene ja Hiina transiidi vastandamine ei ole põhjendatud lähenemine. On täiesti selge, et transiit ja transporditööstus on kogu maailmas väga jõudsalt kasvav haru.

Mida kavatseb valitsus teha eelseisvate majandusraskuste ületamiseks?

Me töötame päevast päeva. Eesti riik on olnud enamikust maailma riikidest konservatiivsema eelarvepoliitikaga ning konkurentsivõimelise majanduskeskkonnaga.

Kui küsimuse mõte on selles, miks valitsus ei hoia ära majanduse kõikumisi, siis vastus on, et majandus, eriti globaliseerunud maailmas, on fenomen, mida ükski valitsus ei suuda täielikult juhtida ega suunata. Turumajanduses elades tuleb aktsepteerida, et teatud küsimusi otsustabki turg.

Kuidas suhtute SMS-laenu taolistesse toodetesse? Kas nende reklaamimist meedias tuleks samamoodi piirata nagu alkoholi reklaamegi?

Enne laenulepingu sõlmimist tuleks tarbijale edastada teave selle kohta, kui palju tema soovitud laen talle maksma läheb ehk kui kulukas see laen on. Mis intressiga inimene otsustab raha laenata, on tema enda otsus.

Reklaamid ei tohi olla eksitavad. Selle vastu, et inimesed on totrad, ei saa riik kaitset pakkuda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:08
Otsi:

Ava täpsem otsing