Soome Atria uus ja agressiivsem tulemine

Valga Lihatööstuse kauaaegne juht Elmut Paavel ning Olle Horm, kes juhib Atria pearivaalile HK Ruokatalole kuuluvat Rakvere Lihakombinaati, söandavad selles kahelda.

Eile Tallinnas Atria Balti piirkonna uusi juhte ning viimaseid tooteuuendusi tutvustanud Soome kontserni juht Matti Tikkakoski möönis, et Eestis pole seni läinud nii, nagu loodeti.

Nüüd on tehtud hulk investeeringuid, juhtkond vahetatud, Leedust välja pääsetud ja restruktureerimine lõpusirgel. "Tunneme end optimistlikult, ründaja rollis. Alati on parem olla ründaja kui laisk liider," ütles Tikkakoski.

Kasv eeldab tõenäoliselt ka ülevõtmisi Eestis ja Lätis.

Atria uus Balti strateegia koondab fookuse Eestisse, kust edaspidi on plaan laieneda Lätti ja ehk kunagi hiljem uuesti Leetu.

Strateegiat hakkab ellu viima Atria Balticu uus juht Kari Körkkö, kelle viimased 12 aastat on möödunud Soome Raisio kontserni Poola haru juhina. See on hea ettevalmistus uuteks väljakutseteks. "Poola turg ja ärielu on tõeliselt karmid," ütles Körkkö.

Siht on Balti turu käive, mis praegu on ca 25 miljonit eurot, aastaks 2010 kahekordistada.

"Mis nad siis siiamaani teinud on?" hüüatas Rakvere Lihakombinaadi juht Olle Horm konkurendi plaanidest kuuldes. "Kuulsusrikas jäähokikepi efekt - siiamaani läheb kõik alla ja tulevikus kõik üles!" ironiseeris ta. "Tahaks tegusid näha. Tean, et nad on siin kõvasti Rakvere endisi töötajaid palgale võtnud," ütles Horm. "Veimo (Beilmann, uus müügidirektor - toim.) on viimane."

Valga Lihatööstuse turuosa on Eestis uuringufirma Nielsen andmeil kahanenud valmistoodete osas mahult 4,8 protsendile ja rahaliselt 5,8 protsendile. "Nad on sisuliselt sama suured kui Vastse-Kuuste lihatööstus," ütles Horm. Neli-viis aastat tagasi oli Valga Lihatööstuse turuosa 18-20 protsenti.

"Tootevalik on nõrk ja neil ei ole tugevaid ankruid nagu Rakverel," luges Horm üles konkurendi nõrkusi. Samuti on küsitav Atria kaubamärgi toomine Eesti turule. "Siin kerkib kodumaisuse küsimus, kas tarbija tahab süüa Atria vorsti," ütles Horm, ehkki kaubamärk Maks & Moorits ei kao Atria logo kõrvalt kuhugi.

Valga Lihatööstuse kauaaegne juht Elmut Paavel, kes firma 2004. aastal müüs, tõdes kurvalt, et letipinda on firma toodetel järjest vähem. Vähikäigu taga näeb ta Soome mallide sobimatust Eesti oludesse. Atria ärikultuuri nimetab ta mõrult "sotsialismuseks", mis johtub firma liiga kindlast koduturu positsioonist. "Eesti majandamiskultuur on teine," tõdes ta. Õigem oleks Paaveli arvates palgata eestlasest tegevjuht, kes tunneb kohalikke olusid ja keelt. "HK on targemini teinud," ütles ta.

Sama probleemi möönis Horm. "Eestis käivad asjad oluliselt kiiremini, äkilisemalt ja teravamalt," ütles ta. "Eesti turul ei ole HK, Eesti turul on Rakvere. See on täna HK ja Atria suurim vahe."

Sel suvel lahkus Atria Leedust, kus 2003. aastal osteti lihatööstus Vilniaus Mesa.

Tegemist oli Atria esimese katsega luua sillapead väljaspool kodust Skandinaavia turgu. "Olime liiga väiksed, turuosa 3%. Me ei saavutanud kriitilist massi," selgitas kontserni juht Matti Tikkakoski Leedust lahkumise põhjuseid. "Ja üks ostja oli väga tugev."

Nüüd keskendub Atria Eestile, kus Leeduga võrreldes on kontserni positsioon palju tugevam - siin on Atrial ka tootmisele lisaks oma loomakasvatus, mis tagab kontrolli kogu varustusketi üle.

Pearivaal HK on tuttav juba Soome, Rootsi ja Taani turult. "Ja nemadki on börsifirma, mis tähendab, et reeglid on samad. Leedus ma ei olnud selles nii kindel," ütles Tikkakoski.