Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Matkarajale võib minna ka nädalateks

Marko Kaldur 02. november 2007, 00:00

On neid, mis viivad mõne vaatamisväärsuse juurde, aga on ka läbi erinevate maastiku- ja loodustüüpide kulgevaid radu, mis lisaks tutvustavad teele jäävaid kultuuri- ja ajalooobjekte. Samuti on radu, millele võib rahulikult laste ja vankrigagi suunduda, teised jälle eeldavad korralikku matkavarustust.

Tavaliselt on matkarajad hästi tähistatud. Hoolikas tuleb olla piirkondades, kus mitu matkarada ristuvad või kulgevad paralleelselt. Siis võib juhtuda, et jalg viib valele rajale ning veast saadakse aru mitme kilomeetri pärast. Levinumaks tähistuseks on viidad või värvilised sümbolid puudel ning kividel. Ka paljudel ööbimiskohtadel või aktiivse puhkuse võimaldajatel on rajad maastikule märgitud.

Kultuurilooliste radade poolest on eriti rikas Kõrvemaa. Seal asuvad Vargamäe ja Simisalu rajad. Ränduri tee viib üle "Tõest ja õigusest" tuttavaks saanud kohtade Tammsaare talumuuseumi manu ning ka kultuurihiide, kuhu Eesti kultuuritegelaste mälestuseks arvukalt puid on istutatud. Kõrvemaal meenub ka sõjaajalugu - matkarada kuulsa Kautla lahingu toimumispaiga lähikonnas kulgeb mööda metsavendade ja Erna grupi tallatud teid.

Sinimägede matkarada Ida-Virumaal on suunitletud konkreetsemalt militaarajaloost huvitatutele. Rada läbib Teise maailmasõja ränkade lahingute asupaikasid, möödub punkritest ning teele jääb ka sõjas hukkunutele pühendatud memoriaalkompleks ja arvukad mälestusmärgid.

Hiiumaa Tahkuna poolsaare matkarada möödub Eesti võimsaimatest kindluskompleksidest. Betoontornid, punkrid ja maa-alused rajatised nõuavad julgust ning head valgusallikat.

Läänerannikule suundujail tasub silm peal hoida lindude rändel. Matsalus, Noarootsis ja Nõval näeb tuhandeid linde parvedes üle tuhisemas. Linnuvaatlejaile on püstitatud arvukalt vaatlustorne. Lindude rännet saab edukalt jälgida väikesaartelgi, näiteks Vilsandil ja Kassaril, kuhu ligipääs on sügistormide või tuulte tõttu raskendatud.

Viiendal aastaajal ehk üleujutuste perioodil pole ligipääs ka Soomaa matkaradadele lihtne. Kes varem samadel radadel kõndinud, avastab kummikute või kõrgemate saabastega rajalaudadel kahlates enda jaoks täiesti uue ja muutunud looduse. Kus varem kasvas rabasamblik, lainetab pruunikas vesi ja kus loomad enne puude vahel jooksid, ujuvad nüüd kalad.

Kostivere karstiala matkarada lookleb karstilehtrite vahel, aegajalt neisse sisenedes ning kohati läbi koopataoliste moodustiste ronimisvõimalusi pakkudes. Enamik karstilehtreid ja -koopaid on suured augud maapinnas, mis mõnikord vett täis valguvad. Osad aga on loodus kujundanud kõlakodadeks ning tunneliteks.

Põhja- ja läänerannikul kulgev matkarada on osa rahvusvahelisest marsruudist, mis teeb tiiru peale Läänemerele. Rada tõuseb pankranniku harjale, lookleb pangaaluses metsas ja võsas, viib üle kiviste ning liivaste randade, möödub kohisevatest jugadest.

Kõrve matkarada haarab endasse nii kalurikülade kultuuri kui ka ürgsete soode lummuse. Altjast ning Oandust Aegviitu suunduv rada läbib muistseid asulakohti Palmse lähedal, põikab hüljatud hüdroelektrijaamade juurde Nõmmeveskis ja Joaveskis, kulgeb piki Vasaristi salajõe sängi. Narva maanteest lõuna pool jätkub rada Järvi ja Jussi järvede juures, ületab paljakspõlenud nõmmemaastiku ning lõppeb Aegviidus.

Ida-Virumaal Selisool ja Muraka rabas võib kõndida kilomeetreid, uurida rabatüüpe, kiigata vaatetornist soolaukaid ning puhata piknikukohtadel jalgu. Kaitsealadel rännates tuleb jälgida infotahvleid. Teatud aastaaegadel ei tohi matkajad minna Endla ja Alam-Pedja kaitsealale.

Endla rabas matkates jõuavad vastupidavamad ka Eesti huvitavaima allikarühmani. Norra-Oostriku allikaid tutvustab mitu väiksemat matkarada, mis mööduvad Eesti sügavaimate, puhtaimate ja suuremate allikate juurest.

Emajõe Suursoos kiputakse eksima, sealsetele radadele ei maksa ettevalmistuseta minna. Kuigi enamiku äpardustest tingib matkajate hulljulgus või hooletus, aitab Suursoo inimtühi maa-ala kadumaminekule omajagu kaasa.

Kagu-Eesti suusakeskuste rajad on lumevabal ajal samuti matkamiseks kasutatavad. Enamikul neist on ka tähistus, mis hoiab talvel suusatajaid eksimast, muul ajal aga matkaselle õigel suunal.

Piusa ürgorus või Hinni kanjonis kerkivad liivakiviseinad matkaja ümber kõrgusesse. Rajad sumbuvad kord kanjonipõhja, liiguvad piki veepiiri, teisal viivad trepid üles liivakivipaljandi tipule. Ürgorus võib imetleda Eesti kõrgeimat liivakivipaljandit Härmamüüri. Rõuge ürgoru rada aga viib Ööbikuorgu ja omapärase tuulegeneraatoriga vaatetornini.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:50
Otsi:

Ava täpsem otsing