Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pronkssõdur Tallinna Vee kohal
"Turismisektori mõju meie majandustulemustele on marginaalne, kuid pidasime seda seika müügitulemusi selgitades äramärkimise vääriliseks," põhjendas Tallinna Vee finantsjuht Siiri Lahe pronksiöö negatiivse mõju mainimist majandustulemuste aruandes. Lahe teada on ettevõtte arvutuste kohaselt alates maikuust majutatud turistide arv Tallinnas vähenenud ligikaudu 6%, võrreldes möödunud aastaga. "II kvartalis ei olnud mõju tunnetatav, kuna kvartalisse kuulunud aprillis oli majutatud turistide arv 2007. a suurem kui aasta varem," selgitas ta.
Küsimuse peale, mida võtab ettevõte ette kõrgete intressimäärade ja jätkuva kinnisvarasektori jahenemise vastu, mille Tallinna Vesi tõi välja samuti ühe tulemusi negatiivselt mõjutanud seigana, vastas Lahe, et ettevõtte on oma finantsriskid mõistlikul määral maandanud. "Pool meie laenukapitalist on fikseeritud intressiga ja teisest poolest on omakorda pool maandatud intressimäära swap-tehinguga," rääkis finantsjuht.
Kinnisvarasektori jahenemine Lahe hinnangul ettevõtte kasumit ei rõhu. Ta mainis vaid, et sel on mõningane pärssiv mõju oodatud kasvuperspektiividele. "Müügimahud teeninduspiirkonnas on küll pisut kahanenud, ent müük väljapoole teeninduspiirkonda on 3. kvartalis kasvanud üle 43%, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga," oli Lahe saavutatud tulemuste üle uhke.
"Kindlasti ei üllata enam kedagi fakt, et Eestisse suunduvad turistide vood on vähenemas. Kas selles on süüdi pronksiöö, kiire hinnatõus, lihtsalt turistide tüdimus või kõik eelnimetatud koos, seda ei oska ma öelda," kommenteeris LHV Balti analüüsiosakonna juht Erki Kert vee-ettevõtte süüdlase otsimist pronkssõduri teisaldamisega seonduvalt.
Küll aga möönis Kert, et vähem turiste tähendab kaudselt mõnevõrra vähem tulusid ka Tallinna Vee jaoks ning seega on viimasel ajal valitsevatel turismitrendidel Tallinna Vee jaoks kahtlemata kergelt negatiivne mõju.
Samas ütles Kert, et Tallinna Vee tulemused vastasid nii kasumi kui ka käibe osas päris täpselt LHV prognoosidele ning seega oli tegemist ootuspäraste tulemustega. "Ei midagi väga tugevat ega samuti ka nõrka," tõdes Kert. "Tululiikidest üksikult rääkides jäid nii veemüügi kui ka reoveeteenuse segmendid meie ootustele kergelt alla, kuid samal ajal kompenseeris selle oodatust suurem tulu liitumistest."
Intressimäärade tõus oli III kvartalis suhteliselt kiire, mistõttu kasvasid otseselt Tallinna Vee finantskulud.
Kinnisvaraturust rääkimise asemel arutleks Kert parema meelega kogu majanduse jahtumise teemal. Kerdi arvates on loomulik, et ka Tallinna Vee tulemustele on majanduse üldisel jahtumisel oma mõju, mida III kvartalis osalt nägimegi. "Kuigi ühe vee-ettevõtte tulemused ei ole majanduse käekäiguga väga tihedalt seotud, on mõjud siiski selgelt olemas. Majanduslikult aktiivsematel perioodidel on ka vee tarbimine natuke suurem ja vastupidi, eriti just juriidiliste isikute poolt," kõneles Kert.
"III kvartali tulemused olid väga lähedased meie prognoosidele, neis ei olnud midagi üllatavat. Me ei tähelda eriliselt suurt negatiivset pronksiöö mõju ettevõtte tegevusele," oli Hansabank Marketsi analüütiku Pavel Lupandini kommentaar Tallinna Vee III kvartali tulemustele.
Autor: Virge Lahe