Vello Kunman - Tõsimeelne miljonimees

Gert D. Hankewitz 02. november 2007, 00:00

"Ta ei olnud priimus, aga tubli keskmine," ütleb telliskivitootja Silikaat Grupi omaniku Vello Kunmani kohta tema klassivend polütehnikumi päevilt Agu Ilves. Kuuldes, et endine kamraad võttis hiljuti oma ettevõtetest välja 122 miljonit krooni, ei kosta kõneleja häälest imelikul kombel üllatust.

"Hakkamist ja ettevõtlikkust tal oli jah," ütleb Ilves hoopis.

Tööstusettevõtete elektriseadmete eriala õppinud Kunman on Ilvesel meeles kui otsekohene ja kõva ütlemisega poiss, kes juba tollal isa sapakaga kooli sõitis.

Kui vaja keegi või miski paika panna, siis ta suud pingsalt kinni ei hoidnud, vaid andis oma mõttekäigust teistelegi aimu.

"Tal oli alati asjadest oma arvamus ja ta julges seda ka näiteks meie kursusejuhatajale välja öelda, kes oli tegelikult üpris range. Aga teda pigem austati selle pärast," meenutab endine klassikaaslane, kelle sõnul võis taoline omadus tulla sellestki, et Kunman oli aasta jagu vanem kui teised poisid. Vasikaiga oli läbi, nagu Ilves ütleb.

Kas tuli see siis east tulenevast vastutustundest, heast kodusest kasvatusest või lihtsalt asjaolust, et Kunmanil ainukesena load olid, võis poiss tõsta uhkelt käe, kui klassijuhataja pärast üht pidu kõik koolijütsid üles rivistas ning päris, kes eelmisel õhtul veini ei joonud.

"Kursusejuhataja küsis, et miks sina siis ei võtnud, ja Kunman vastas: aga mina olin autoga," naerab Ilves tagantjärele.

Samas pole Kunman olnud kunagi selline nalja- ja elumees, kellele meeldiks tühja loba ajada. Kui vaja midagi öelda, siis ütleb, kui vaja mõelda, siis mõtleb, iseloomustatakse teda pigem.

"Kõik asjad, mis ärielu puudutavad, mõtleb ta põhjalikult läbi. Uurib vastavat kirjandust ning kujundab nii oma nägemuse ja arvamuse," tutvustab aastaid Kunmani alluvuses töötanud praegune Riigi Kinnisvara ASi juht Jaak Saarniit mehe olemust.

Vahepalana peaks mainima, et inimesi, kes Kunmanist tõesti midagi rääkida oskavad, on vähe. Paljud teavad teda, mõned tunnevad ning vähesed on võimelised teda kui raamatut lugema.

"Ta on küll teiste ees kinnine, aga kui temaga töötada ja suhelda, saad ikka aru, kellega tegemist," ütleb Saarniit.

Kui tuleb mingi tõsine otsus langetada, siis tundmatus kohas, pea ees, vette hüppamist Kunmanilt oodata ei tasu. Pigem tuleks end mugavalt istuma seada ning oodata, kuni ärimees kaalutlemise järel otsusele jõuab.

"Talle meeldib näiteks kõik lepingud üle vaadata isegi siis, kui juristid on seda juba teinud," ütleb Saarniit. Tema jutust võib aru saada, et tegemist pole mitte haiglasliku pedantsusega, vaid pigem sooviga kõigega kursis olla ning võimalikult palju uusi oskusi omandada.

Sestap ei tulnud ka otsus telliseid tootva ning teisi ehitusmaterjale müüva Silikaat Grupiga põllumajandusse investeerida lihtsalt.

"Ta katsetab oma käega kõik traktorid, kõik mehhanismid ära. Läheb traktori rooli, kaevab maad, künnab ja kui ei oska midagi, siis küsib jällegi kohalikelt põllumeestelt järele," märgib endine Pärnu linnapea Saarniit.

Samas ei tähenda taoline kontrollihimu seda, et Kunmanile meeldiks alluvatele pähe istuda. Silikaadi tütarfirma Esraveni juht Tamor Kaup räägib, et kuigi Kunman käib tihti oma ideid ja plaane välja, ei suru ta oma tahet igal võimalusel peale.

"Koostöö on loomulikult vajalik, eks selleks ettevõtetel juhid ongi, et nad juhiksid," sõnab ta. Teisalt tunnistab Kaup, et veenmisoskusest Kunmanil puudust ei tule.

Küll ei tähenda kõik eelnev, et olemuselt uurija tüüpi, varem isegi endises TPIs teadustööd teinud miljonär ei oskaks lõõgastuda. Selleks on olema igasuguseid võimalusi, eriti kui raha pole probleem.

"Eks neile ärimeestele ikka reisida meeldib," tõdeb Vello vend Leo, kes Tallinnas kohtunikuametit peab ning kellelt enamat kui see ainuke lause välja pigistada ei annagi.

Endise kolleegi Saarniidu sõnul on Kunmani lemmikspordiala aga suusatamine. Selle tarbeks sõidab mees ka paar-kolm korda aastas mägedesse.

Kultuuridoosi saab ärimees kätte kontsertidel käies, samuti välismaal. "Noorte rokki ta päris ei kuula, ikka meievanuste (50ndates eluaastates meeste - toim.) muusikat. Jazz'i.. ja no poppi ka natuke," muheleb Saarniit.

Üks, mida aga Kunman südame lähedal hoiab, on pere: naine ja kolm tütart, kellest kaks juba mõnda aega ülikoolis käinud ning kolmas hiljuti keskkooli lõpetanud.

Tõestuseks kas või asjaolu, et mehe eduka ehitusmaterjalide poe nimeks pandi 29aastase tütre järgi Key. Teisedki - Kea ja Kristin - istuvad mugavalt Vello Kunmanile kuuluvate firmade nõukogudes.

"Eks ta katsetab ja proovib tütred ka äris ära, aga samas üritab mitte jätta muljet, nagu annaks papa niisama raha," leiab isamaaliitlane Saarniit. Nii said kõik tütred koos emaga samuti dividende, igaüks kolm miljonit krooni.

Kunmani esimesed firmad tekkisid aastal 1992 ja kandsid nime H-Assa ja Assa-Silikaat.

Seejärel tulid juba Esraven ja Key. 1996. aasta oktoobris asutatud Järve Kaubamaja on tänaseks saanud uue ärinime Aromare ning tegevusala - esmatarbekaupade asemel parfüümide hulgimüük.

Aivar Reivik, Kunmani kursavend Tipist teab aga, et tegelikult oli tema esmaseks äriks hoopis AS Ravor. "Oli selline lause kunagi: autokaubad Ravorist," meenutab Reivik, kellega koos firma püsti pandi. Samas ei püsinud Kunman ses äris kuigi kaua, kuna mehe hing ihkas suuremaid tegusid.

Ei tea, kas oli see hea äriline vaist või lihtsalt suurepärane õnn, mis Kunmani telliskive tootva Silikaadi juurde viis ning motiveeris seda 1995. aastal 19 miljoni krooni eest erastama. Küllap mängis oma osa ka suurepärane kinnistu, kus asub nüüd Järve Keskus, mille võtmerentnikuks on Selver.

Tänaseni kestev telliskivitootmine viidi aga sujuvalt Männikule üle.

2003. aastal osteti Viljandimaal Kõo vallas kaks põllumajandusettevõtet: Kõo Agro ning Kõo PM.

Tänaseks kuulub Kunmani valdusse ligi 1150 ha külvipinda ning kodulehekülje andmeil tegeletakse ka piima, liha ja vilja tootmise ning müügiga.

Emafirma Silikaat Grupi all tegeleb üldse kokku 12 tütarettevõtet. Teise seas kosmeetikaga kauplev Cosmix ning sisustuskaupu müüv OÜ Home-Lux.

Äramärkimist väärib seegi, et Kunmani sõbra Jaak Saarniidu sõnul tegeles ärimees veel enne Silikaati ja 122 miljonit ka kütuse maale toomisega.

Ta on selline, kuidas ma ütleks - äärmiselt rahulik ja asjalik inimene. Ta ei soovi mingites protsessides esile tükkida ning konfliktsituatsioonides otsib väljapääsu.

Tal on väga lihtsad ja maalähedased hobid. Talle meeldib põllumajandus ja üldse kõik, mis seotud maaeluga.

Ta naudib seda, kui saab olla omaette. Alkoholi tarbib mõistlikkuse piires, nagu me kõik.

Niipalju, kui mina öelda oskan on ta sirgjooneline Eesti mees. Ajab järjekindlalt oma Eesti asja, mis pole seotud ainult Tallinnaga.

Silma torkas ta mulle alguses oma radikaalse lähenemise ja sellise otsekohesusega. Näiteks kui alguses oli meil kõigil visiitkaartidel kirjas juhataja, manager või midagi, siis temal oli omanik. No kui omanik, siis omanik. Seega ta ei ilusta asju ega aja vaikselt lobi.

Käisime koos ülikoolis ja hiljem töötasime TPIs teadlastena. Meie rida oli lineaarajamitega süsteemide loomine. Me polnud päris klassikalised teadlased, pigem rakendusteadlased: nuputasime, tegime valmis, panime paika ja läksime. Ei saa öelda, et keegi sel tööl eriti vaeva oleks näinud. Sellest ajast mäletan teda rahuliku inimesena.

Olen temaga pikka aega koostöötanud, oma kümme aastat ja see näitab, et tegemist on iseenesest täiesti mõistliku inimesega. Tema tööst leiab rohkem kaalutlemist, läbimõtlemist ja arutlemist. Kui on mingi probleem, siis sellest räägitakse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:09
Otsi:

Ava täpsem otsing