Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Dollari kukkumise kolin kuulda meilgi

ÄP 05. november 2007, 00:00

Reedel langes dollar krooniga võrreldes Eesti oma raha ajaloo madalaimale tasemele - ühe dollari sai osta 10,8034 krooniga. Tuletame rekordi puhul meelde, et dollari vabalangus mõjutab ka Eesti majandust, olgugi osa mõjusid peidetud allhankehindadesse.

Enamik Eesti ettevõtjaid teatab tavaliselt, et dollari langus neid nii väga ei puuduta, sest Ameerika valuutast on tunduvalt tähtsam euro.

Tõsi, ligikaudu 80 protsenti meie väliskaubandusest toimub Euroopa Liidu liikmesriikidega ja kaks kolmandikku kaubatehingutest on eurodes. Ameerika Ühendriigid olid ekspordi osas 4protsendilise osatähtsusega augustis riikide seas seitsmendal kohal, impordil USAst Eestisse pole sedagi osatähtsust.

Eesti Väliskaubanduse Liidu juhatuse esimees Tambet Made rääkis suvel Äripäevale, et isegi Hiinaga on eurodes arveldamine juba täiesti reaalne ja Venemaa-suunaline äri, kus tavaliselt eelistati dollarites kaubelda, on kadumas.

See aga ei tähenda, et dollari langus meist mööda läheks. See lihtsalt jõuab meieni n-ö teise ringi mõjudena. Kui meie otsene kaubavahetus Atlandi ookeani taha on tagasihoidlik, siis USA ja Euroopa Liit on üksteisele peamised kaubanduspartnerid. Ning kui ühe osapoole valuuta pidevalt odavneb - ja teise oma peegelpildis pidevalt kallineb - siis tekitab see pika mõjude ahela.

Euroopa kaubad muutuvad ameeriklastele kallimaks. Nagu ajakiri Fortune sel nädalal kirjutas: surve all on Itaalia mööblitootjad, Saksa autotöösturid, Prantsusmaa šampusevillijad ja Hispaania oliivikasvatajad.

Tänavu aasta esimese kaheksa kuu jooksul vedasid ameeriklased USA kaubandusministeeriumi andmetel Euroopa Liidust vähem kaupa sisse, aga maksid selle eest rohkem. Kuid Ameerika tarbija ei taha lõputut hinnatõusu vastu võtta.

Ning lõpptoote edu mõjutab ka allhanget - ja viimane moodustab meie Eesti tööstusekspordist valdava osa. Seega võivad meie lepingud olla küll eurodes, aga dollari mõju jõuab meieni ikka.

Sama loogika kehtib ka impordi kohta. Arveldus võib firmas käia eurodes ja kaup tulla kohale Euroopast, aga kui ettevõttes on müügil USA firmade tooted, siis peaks hinnaerinevus pikema aja jooksul hakkama tunda andma.

Üldiselt peaks me konto olema siiski positiivne, sest Eesti import dollarites on olnud suurem kui eksport, märgib Ülo Kaasik Eesti Pangast.

Ja midugi saab ka tarbija ise dollari langusest kasu lõigata sellega, et ostab otse USAst kaupa. Kes turistina ise kohale ei saa sõita - milleks praegu oleks iseenesest suurepärane aeg -, see võib võtta viimast internetipoodidest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:09
Otsi:

Ava täpsem otsing