Reede 20. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eestis tehtud palkmaja osatakse piiri taga hinnata

Tiit Reinart 05. november 2007, 00:00

Kivi-, klaasi- ja kipsplaadiajastul on selge rõõm, et palkmajatootjatel läheb hästi ja üha paremini. Nii räägib vähemasti puitmajade ekspordikõver, mis aina ülespoole rühib. Tänavune suvi oli puitmajade tootjaile iseäranis edukas, sest statistikaameti andmetel vedas tööstuskaupade ekspordi kasvule ennekõike puitmajade müük välisturgudel.

Valgamaal tegutseva ASi Ritsu juhataja Ants Randmaa peab Eesti palkmajatootjate hea ekspordi, tegelikult üldse hea müügi põhjuseks kõrget kvaliteeti, tootmise paindlikkust, häid projekteerijaid ja uuenduslikku tehnoloogiat.

"Varem oli vana Euroopa turgude müügimootor odav tööjõud, st ebaaus konkurents kohalike tootjate suhtes, sest nõnda saab lüüa madala hinnaga," iseloomustab Randmaa olukorda puitmajade turul.

Tänaseks on see eelis kadunud, küll aga on jäänud kvaliteetse tootja maine neile, kes seda siiani teadlikult arendanud, lisab Räpinas ja Võrus palkmaju valmistava OÜ Hobbiton tegevjuht Andrus Prangli.

Ettevõtja enda poolt vaadatuna teeb ekspordi positiivseks hind. Nii kinnitab Pärnu palkmajatootja ASi Meris juhataja Veiko Merilo, et piiri taga saab toodet müüa üksjagu kõrgema hinnaga kui koduturul.

Kõigil kolmel ettevõttel on ekspordi osakaal käibes määrav. Hobbitonil, kelle põhiturg on Norra, on see koguni 95%. Sellel ja eelmisel aastal on läinud paar maja Prantsusmaale, varem üks maja Soome, üks Venemaale, üks USAsse. Ritsu (ekspordi osakaal 70%) kaup läheb Inglismaale, Iirimaale, Hispaaniasse, Hollandisse, Saksamaale jt riikidesse. Merise majad on oma asukad leidnud Norras ja Inglismaal (ekspordi osakaal 30%).

"Esimesel poolaastal näitas firma head tulemust. See lisas optimismi, mis on nüüd hüperinflatsiooni ja tööjõu turbokallinemise tõttu pohmeluseks taandunud," möönab Prangli.

Merisele oli möödunud suvi väga edukas. "Tellimusi oli võrreldes eelmiste aastatega tunduvalt rohkem," kinnitab Merilo.

Palgipõud ja metsamaterjali impordi vähenemine Venemaalt pole majatootjaid siiani veel palgita jätnud. Ants Randmaa usub, et kui firmas on maksedistsipliin korras ja partnereid ei peteta, pole materjalipuudust karta. Iseasi, millise hinnaga see kätte tuleb.

"Toorainet iseenesest on, aga napib väga kõrge kvaliteediga palki," nendib ta. "Aga hind ei ole juba ammu mõistusega võetav. See et Eestis maksab saematerjal rohkem kui Saksamaal, ajab ka olematu huumorimeelega inimese naerma. Hinnad peavad lähiajal taanduma, muidu oleme raskustes."

"Materjali saamisega muutub olukord pidevalt raskemaks," märgib Merilo, "Tooraine hinnad tõusevad ja mahud vähenevad. Hangime puitu põhiliselt erametsaomanikelt. Oleme ostnud ka Venemaalt, kuid Vene palgi kvaliteet jätab paremat soovida."

Loogilise vastusena tooraine hinnatõusule on kalli-nenud ka palkmajad. Prangli hinnangul on käsitööna valmivate palkmajade hinnad tõusnud paari aastaga 20-30%. "Tooraine kallines 50%, palgad tõusid 50-60%," tunnistab Merilo.

Veiko Merilo, ASi Meris juhataja
Palkmaja sobib kõige paremini looduskaunisse kohta, kõrghaljastusega krundile, mere või veekogu äärde.

Linnas on tavaliselt risttappidega palkmajade püstitamine linnaarhitektide poolt piiratud, kuna põhjendatakse väitega, et selline maja ei sobi teiste naabermajadega. Meie arvame, et palkmajasid võiks ka linnalähedastes elurajoonides rohkem kasutada.

Andrus Prangli, OÜ Hobbiton tegevjuht
Palkmajad sobivad paremini kokku ikka omasuguste majadega, mitte betoon- või klaaskarphoonetega.

Kui linna lähedal arendatakse välja elurajoon, kus kinnisvaraarendaja kehtestab üheks nõudeks, et välispiirete materjal peab olema puidust, siis on tulemus ühtlane ja ilus.

Probleem tekib seal, kus piirdutakse ainult korruselisuse ja katuse kaldenurga piirangutega. Igal juhul on kindel valik ehitada oma unistuste palkmaja vanale talukohale metsaservas. Ja sobib selline maja eelkõige inimesele, kes hindab tervislikku eluviisi ja looduslähedust.

Ants Randmaa, ASi Ritsu juhataja
Kõik oleneb palkmajast, sest neid on väga erinevaid. Väljast kaetud freespalkmaja sobib kuhu tahes, ka linnaruumi. Loomulikult ei sobi palkmaja klaas- ja kivikuubikute vahele.

Uurime alati, kuhu maja tahetakse ehitada ja kuidas see ümbrusega sobib.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:09
Otsi:

Ava täpsem otsing