Kaupmehi jagub kolme suure keskuse täitmiseks

Enn Tosso 05. november 2007, 00:00

Näiteks Rocca al Mares algasid tänavu suvel ehitustööd selle laiendamiseks. Keskuse uuenemine on kavandatud mitmes etapis, täielikult renoveeritud kaubanduskeskus plaanitakse avada 2010. aasta kevadel.

Keskuse juht Mati Pops on nõus, et kaubanduspindade turul ületab nõudmine pakkumist. "Vähemalt kolm Rocca al Mare suurust keskust võiks kohe kauplustega täita," sõnab ta. Seega on keskustel endiselt võimalus otsustada, keda võtta ja keda jätta. "Valime kvaliteeti ja brändi," sõnastab Pops lihtsa valemi.

ERI Kommertskinnisvara Lahenduste müügijuht Rein Ruusmann kinnitab, et suurtes kaubanduskeskustes ületab nõudmine pakkumist oluliselt ja kuna pindade omanikel on võimalus kaupmehi valida, siis seda nad ka teevad. On väiksemaid kaubakeskusi, kus nii hästi ei lähe. Kas on süüdi asukoht või on keskus liiga väike, et tekitada eri kaupmeeste vahel ostjaid ligimeelitavat sünergiat.

"Suurtes keskustes on tavaliselt välja töötatud plaan, millistel korrustel millises asukohas milliseid kaupu või kaubagruppe müüakse," kinnitab ta. Sellele vastavalt üritataksegi siis potentsiaalseid üürnikke valida, kui muidugi üldse mõni pind vabaneb. "Uustulnukatel on kaubanduskeskusse pinda saada üsnagi lootusetu üritus ning uued kaubamärgid jõuavad meie keskustesse siiski peamiselt vanade tegijate kaudu," märgib Ruusmann.

Uus Maa Kinnisvarakonsultantide äripindade konsultant Marko Kivirand leiab, et kaubanduses eelistatakse uusi ja huvitavaid kaubamärke. "Toitlustuse ja teenuste vallas nähakse meelsasti uuenduslikke ideid ja tegijaid, mis saab kindlasti peamiseks mõjuriks üürihuviliste valikul," arvab Kivirand.

Colliers Internationali tegevdirektor Ardi Roosimaa väidab, et nõudlus ületab pakkumist märkimisväärselt veel vähemalt kolme aasta jooksul. "Tavaliselt valitakse kaubagrupp, mis loodetavasti toetab paremini kaubanduskeskuse kontseptsiooni tervikuna ja suurendab kliendivoogu kogu kaubakeskuses," arvab ta. Kõige lihtsam on muidugi eelistada tuntud ja soovitavalt rahvusvahelist kaubamärki. Sõltuvalt omaniku professionaalsusest võib sellise valiku mõju muidugi erinev olla.

Samas märgib Roosimaa, et kaubandusturg on endiselt keskuste kujundada, kuna ostujõu suure kasvu tingimustes on tarbimisharjumused ajas muutlikud. Tarbija käitumisel kaubanduspindade edukusele täna veel piisavat mõju ei ole.

Kaubanduskeskuste pindade järele on nõudlus suurem kui pakkumine. Lähiajal ei maksa tekkinud olukorras ka kardinaalseid muutusi oodata, sest vastupidiselt büroopindade turule pole näha pakkumise tõusu.

Kaubanduskeskustel on võimalus endale sobivaid üürnikke valida. Tuntud brändidel on võrreldes vähem tuntutega kindlasti kergem. Tuntumate jaoks on uksed kindlasti rohkem avatud ka põhjusel, et lisaks suuremale usaldusväärsusele ollakse valmis maksma kõrgemat hinda (kesklinnas kaubanduspinnad alates 500 kr/m2).

Valiku langetamisel vaatavad kaubanduskeskused kindlasti, et uued üürnikud sobiks oma toodetega kokku nii keskuse üldise kontseptsiooniga kui ka omavahel, toetades seeläbi üksteise müüki ning kaubanduskeskuse kui terviku head toimimist. Seega ongi praegu kaubanduskeskuste jaoks probleem pigem, kuidas leida tugeva ja jätkusuutliku äriplaaniga üürnik, kes samas sobiks ka terve keskuse kontseptsiooniga.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:09
Otsi:

Ava täpsem otsing