Kodu, kui hubane pelgupaik sügise eest

Mari Hiiemäe 05. november 2007, 00:00

Maja noored asukad tunnevad ennast isekujundatud kodus ilmselgelt hästi. Maja oma koduks muutmise käigus on pererahvas veetnud pikki tunde võimalikke disaininüansse ning värvilahendusi läbi arutades ning tulemus on selline, mille üle mõlemad uhked on.

"Eks see kõik kokkuvõttes sai värviline nagu laste mängumaja," ütleb pereisa ja kiirustab kinnitama, et just sellisena see neile mõlemale meeldibki. Kui majas elavad rõõmsad inimesed, peab see paista olema ka värvivalikutest.

Maja valmimine on olnud peamiselt Jaani julge pealehakkamise vili. Vana suvila, mis 2003. aastal ostetud krundil kössitas, oli ajahambast juba niivõrd puretud, et sellest sai jätta uue hoone valmimist ootama vaid ühe kõlbulikuma tellisseina. Muus osas tuli alustada nullist.

"2004 kevadel hakkasime lammutama, kaevasime vundamendiaugu ja hakkasime tegema," meenutab Jaan, "Lihtne see algus ei olnud. See oli aasta, kui suvi läbi sadas ja vundamendiauk sai ääreni vett täis. Hästi hull oli selle vihmaga võidelda."

Tööd on oma maja loomisel olnud kõvasti nii noortel endil kui ka nende sugulastel-sõpradel, kes end vahel abiks on pakkunud. "Ehitamisele on kulunud kogu vaba

aeg," on Jaan enda vastu aus. "Ega päris valmis ole see maja saanud siiani, mingi asi on ikka kusagilt veel puudu."

Osalt kokkuhoiu mõttes, osalt isetegemisrõõmust otsustati maja loomisega algusest peale ise hakkama saada. Nüüd, kolm aastat pärast ehitustööde algust, kui maja on valmis ning elamiskõlbulik, võib pererahvas öelda, et see on valmis saanud tõepoolest oma kätega. "Ainukesed palgatud ehitusmehed on olnud põrandavalajad, ülejäänud asjad oleme teinud ise," räägib Jaan.

Kodu südameks noore pere majas on soojaks oranžiks võõbatud elutuba, mille nurganišši on paigutatud pisike ökonoomne köögiala. Selles osas, et elutuba kunagi just oranž saab olema, olid noored ühel nõul juba enne ehitustööde algust.

"Värvieelistuse eeskujuks oli üks kunagi USAs nähtud kodu," räägib Jaan. "Nägin seda majas, mis oli just ostetud ja uus omanik tahtis selle kohe ümber teha: kõik seinad muudeti kiiresti hallikasvalgeks ning pärast remonti oli seal istuda sama igav nagu haigla ooteruumis. See, mis oli enne, jäi aga meelde."

Esimene ruum, mis Muugal valmivas majas tegeliku lõppviimistluse sai, polnud siiski mitte oranž eluruum, vaid hoopiski julgelt puna-valge vannituba, mille kujundajaks ning värvivalijaks oli pereema Kadri. Varustatuna kindla ettekujutusega oma unelmate vannitoast, polnud selle kujundamine Kadri jaoks kuigi raske. Hetkeks kaalus ta küll valgete kahhelplaatide kõrval oranžide kivide kasutamist, kuid õige tooni otsinguil leitud punased plaadid kallutasid otsuse kiiresti hoopis nende kasuks.

Teine kindel soov, mis Kadril meeles mõlkus, oli lastetoa lage ehtiv päike, mis moodustuks laekatte eri tasapindadest. "Koos me selle välja mõtlesime. Mina tahtsin päikest, Jaan mõtles tuled juurde," räägib Kadri ning lisab, et võib-olla kunagi tulevad lastetoa lakke ka veel pimedas helendavad tähed.

Lastetoa seinad ootavad alles kujundusideede lõplikku küpsemist. "Kui oleks tüdruk sündinud, oleksin päris kindlasti joonistanud seintele suured karikakrad. Kuna aga tuli poiss, siis praegu mõtlen hoopis ornamentide peale," mõtiskleb Kadri pere pesamuna isikliku ruumi võimalike lõpplahenduste üle.

Suurema osa sisustust ning värvivalikuid puudutavaid otsuseid on noored teinud üheskoos. Vaidlemist ning nõupidamist on olnud küll palju, lõpptulemusega on aga mõlemad rahul.

Kadri räägib, et ideede puuduse üle pole nad küll kunagi kurtma pidanud. Vahel on tehtud omavahelisi kokkuleppeid, kelle kord on järgmise toa värvid valida. Näiteks pärast seda, kui oli valmis saanud Kadri unelmate vannituba ning lastetoa päike, sai Jaan voli otsustada magamistoa väljanägemise üle.

Selle tulemusena valmis mahesinine, rahustava üldilmega ruum, kus on lihtne ennast päeva pingetest vabaks puhata.

Pisikese arvutitoa lõplik välimus oli üllatuseks ka tegijaile endile.

Esmalt said seinad peale süsimusta värvikihi, seejärel erkoranži, millele enne kuivamist värvi maharullimise teel huvitavad mustreid hakati kujundama.

"Oli lahe, kui see tuba oli alguses üleni süsimust," meenutab Kadri. "Samuti oli üllatus, milline see pärast teist kihti mõjuma jäi. Kasutasime sama oranži mis elutoas, aga mustale alusele kantuna paistab ta hoopis pisut sinakas."

Kogu seina viimistlemise protsess võttis aega mitu päeva. "Toa mustaks värvimisele kulus nii paar-kolm tundi, siis jäi sein ööpäevaks kuivama. Seejärel kandsin peale oranži kihi, mida hakkasin kortsus T-särkidega maha rullima," kirjeldab Jaan töö käiku.

Musta-oranži mustri kujundamine nõudis loomingulist lähenemist ja kannatlikkust. Samuti läks värvimängudeks kasutusse kogu peremehe isiklik T-särkide tagavara.

"Kasutasime vesivärvi, kuid paremaid tulemusi saavutaks tegelikult õlivärviga, siis on kuivamisaeg pikem ja seega rohkem aega manööverdada," on Jaan ühe tarkuse võrra jälle targem.

Fotod: Maris Ojasuu

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:38
Otsi:

Ava täpsem otsing