Kõige õnnetusterohkem tootmisala on puidutöö

2007. aasta esimeses kvartalis registreeriti tööinspektsioonis puidutööstuse 100 000 töötaja kohta koguni 486 tööõnnetust, mis ületab Eesti kõigi tegevusalade keskmise (140) 3,47 korda.

2006. aasta teises kvartalis ületati Eesti keskmise näitaja täpselt kolm korda. Tööõnnetuste suhtarv suurenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 57 juhtumi võrra.

Teised ohtlikud tegevusalad puidutöö kõrval on suhtarvu järgi keemia- (385 juhtu), toiduaine- (375), mäe- (327), mööbli- (315) ja metallitööstus (236).

Kolmveerand tööõnnetustest olid kerged (75), 33 juhtumit oli siiski raskete tagajärgedega. Statistikasse läks puidutööstuse valdkonnas ka üks töösurm, kuigi tegemist oli pigem liiklusõnnetusega. Veebruaris jäi ASi Virumaa Metsatööstus autojuht-remondilukksepp tööülesande täitmisel veoautoga Ida-Virumaal Püssi alevikus raudteeülesõidukohal ette kaubarongile ja hukkus.

Kõik puidutööga õnnetusse sattunud inimesed olid reeglina täistööajaga ja tähtajatu töölepinguga töötajad, kes peaksid teadma, kuidas ohutult töötada. Kolmveerand neist olid meesterahvad, mis on loomulik, sest sellel tegevusalal on enamik töötajaist kangema soo esindajad.

Mitmed tööõnnetuse ohvriks langenud olid noored, ent oli ka pensionieas töötajaid, neist vanim 67aastane.

Vigastused juhtuvad reeglina masinatega töötades ettevaatamatuse ja kiirustamise tagajärjel. Teatakse küll, et niimoodi ei tohi, kuid kiire töö surub takka.

Sageli selgub, et töökoht, töövahend ja seade ei vasta tööohutusnõuetele. Õnnetusi aitaks ennetada ka riskianalüüs ja sisekontroll töökeskkonna ohtude üle.

Autor: Tõnu Vare