Sihtotsing võib tabada iga hetk ka sinu töötajat

Merike Lees 05. november 2007, 00:00

ASi Marmaris laojuhataja Pille Roots sai eelmisel kolmapäeval ootamatult oma mobiiltelefonile kõne OÜst Right Head, kes pakkus uut töökohta konkureerivas firmas SNT-Group Eesti OÜ.

"Ma ei saanud alguses üldse aru, keda nad tahavad ja mida nad tahavad," rääkis Roots. "Mõtlesin, et pakuvad firmale edasimüügivõimalust. Tegemist on samal alal tegutseva firmaga ja müügitööga."

Kümme aastat Marmarises töötanud Roots läheb sellel nädalal dekreeti, polnud pakkumisest huvitatud ning helistajal pikalt rääkida ei lasknud. Kuna Marmarises valitseb avatud õhkkond, jõudis info pakkumisest kiiresti Rootsi ülemuse, Marmarise juhi Andres Loidini. "Ülemust muidugi vihastas selline asi," tõdes Roots.

Loiti ärritas värbamisfirma käitumine. "Tegu on selgelt ebaeetiliste töömeetoditega, mida mina ei suuda aktsepteerida," sõnas ta. "Nii et ühe käega võtan ja teisega annan ning klient maksab?"

Right Head OÜ konsultant Anu Kink tunnistas, et ta tõepoolest helistas Rootsile ja uuris, kas ta võiks olla pakkumisest huvitatud. Kuna paari esimese lausega oli selge, et inimesel huvi ei ole, vabandas ta ja lõpetas kõne.

"Otsepakkumised ei ole igapäevane, kuid aeg-ajalt neid ikka tehakse," möönis Kink. "Sihtotsingut teeme siis, kui kandidaate tuleb konkursile hõredalt. Vaatame, kes selles valdkonnas tegutsevad, ja küsime, kas nad on uuest töökohast huvitatud."

Kinki kogemus näitab, et sageli on töötajad pakkumisest huvitatud. See selgub juba esimeste lausetega. Kui huvi ei ole, siis jõuliselt end peale ei suruta, lausus Kink.

Eesti on väike ja värbamisfirmade valik piiratud. Kas see ei vii olukorrani, kus ükskord otsid kliendile töötaja, teine kord aga meelitad sellesama kliendi töötaja vastavalt tellimusele konkurendi juurde?

"Meie eetilisus on nii kõrge, et me ei tee oma klientide seas sihtotsingut," kinnitas Kink. "Klientidelt on olnud kuulda, et mõned konkurendid pidid seda tegema."

Agu Vahur, CVO Grupi juht
Selline olukord võib juhtuda siis, kui firma on lihtsalt meie kodulehele pannud oma töökuulutuse - ostnud veebikeskkonna teenust, mitte sihtotsingut. Kui firma oleks tellinud teise paketi, milles sisaldub ka sihtotsing, oleks tema juurde helistamine olnud välistatud.

Selline olukord saab ette tulla ka firmaga, kellega on sõlmitud nn off-limit agreement, mis tähendab, et on tellitud vaid kuulutus kodulehel.

CVOs on lihtsalt kuulutuse üles pannud umbes 6500 firmat. Meie teeme päevas paarsada personaliotsingu telefonikõnet. Klient saab tellida paketi, mis välistab tema töötajate hulgas sihtotsingu.

Gerly Tuisk, CV Keskuse personali- ja värbamisosakonna juhataja
Kui ettevõte oleks sihtotsingut teinud firmas, mis ise on sama teenust tellinud, siis oleks niisugune käitumine personalifirma poolt lubamatu, ebaeetiline ja vastuolus hea tavaga.

Meie reegel (ja soovitus teistele) taoliste olukordade vältimiseks - vahendusfirma ei tohiks korraga osutada teenust samas valdkonnas tegutsevatele konkurentfirmadele. CV Keskuse lehel avaldab kuulutusi suur hulk Eesti ettevõtteid. Kui me ei tohiks neist ühelegi sihtpakkumisi teha, siis ei tohikski me kellelegi helistada. Võtame näiteks olukorra, kus peame leidma Toyotale müügimehe. Ilmselt tahab klient saada inimest, kes on ka varem automüügiga kokku puutunud.

Kui välistaksime kõik meie lehel varem töötajaid otsinud automüüjad, siis ei jääkski kedagi üle.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:09
Otsi:

Ava täpsem otsing