Enamus kontrollitud veokitest riketega

Julgestuspolitsei viimasel operatsioonil kontrolliti Harjumaa piires kahel suurel magistraalil nii Tallinnasse sisse kui sealt välja suunduvaid raskeveokeid.

24. oktoobril langes kontrolli ohvriks 28 veokit, millest 18 ei vastanud nõuetele. 15 vedasid ülekaalulist koormat ning tehniliste rikkumiste tõttu kõrvaldati liiklusest iga teine sõiduk.

Kontrollitud raskeveokitest vastas seega nõuetele kõigest 11 protsenti.

Kuu alguses avastati sarnasel ülevaatusel samuti 78 protsendil raskeveokitel rikkumisi.

Julgestuspolitsei juhtivkonstaabel Priit Tuuna sõnul on liiklusjärelevalve kontrollid läbi viidud politseinike koolituste raames, kuna autoveosektoris on möödunud aastast toimunud liiklusohutuse eesmärgil mitmeid olulisi seadusandlikke muudatusi.

"Lubatust raskemat koormat vedav veok lõhub Eesti teid ning on ülekaalu tõttu kaasliiklejatele ohtlik, rääkimata tunduvalt raskema koorma mõjust veoki tehnilisele seisukorrale. Normide kehtestamisel on seaduseandja ja sõidukitootja prioriteediks ennekõike liiklusohutus. Iga liiklusohutusest lugupidav autojuht, ekspediitor, kraanajuht peab koormat komplekteerides mõistma liikluses tekkivaid riske, mis on tingitud ülekoormatud veokist," räägib Tuuna ja lisab, et ülekaalu puhul on maksimaalne trahv veokijuhile kuni 12 000 krooni.

Tehniliste rikete loetelu on samamoodi pikk ning neid hindab politsei visuaalselt väliste tunnuste järgi. "Kui pidurisüsteem ei vasta nõuetele, annab kahtluse see, kui pidurivoolikut on näiteks omavoliliselt parandatud või selles on mõrad. See on lubamatu," kinnitab Tuuna.

Tonnaaži ületamist on täheldatud igas veoseliigis, kuid enim tuuakse välja siiski palgi-, liiva-, kruusa- ja killustikuveoseid.

Autoettevõtete Liidu direktor Villem Tori avaldab siinjuures kahetsust, et ülekaalulise veose saajaid ega -saatjaid ei karistata. "Kaubasaatjat ei karistata selle eest, kui konkurentsisurve tõttu veetakse tema ülekaalulist kaupa, mis on liiklusele ohtlik," tähendab Tori. Veotellijad ja kaubasaajad on harjunud sellega, et kui nendel kitsas koht kätte tuleb, siis on transpordi pealt alati võimalik kulusid kokku hoida. Kuna konkurents veoturul on äärmiselt suur, leitakse ikka keegi, kes on nõus veo ära tegema.

Kui see tehakse tõesti odavamalt, siis tähendab, et milleski peab vedaja patustama. "Mille arvelt on võimalik veohinda odavamaks anda?" esitab Tori küsimuse. "Vastus on kütus, palk ja ülekaalud. Rohkema kauba pealevõtmine, kui seda lubavad reeglid, annabki kaubasaatjale eelise."

Tori sõnul aitaks raskeveokite kontrollis statistikat positiivsemaks muuta nii karmim karistus kui ka suurem järelevalve.

"Transport ei tohi olla esimene koht, kust kulusid kokku hoida. Transpordisüsteemi nõrkust kasutatakse ära, kuna konkurents sunnib siiski petma," rõhutab Tori ja täpsustab, et kui järelevalveorganid on autoettevõtet karistanud, siis võib minna tegevusloa kallale. Seni pole aga ettevõtteid karistatud. Küsimusele, kas mõnelt firmalt tuleks siiski tegevusluba ära võtta, vastab Tori, et süstemaatiliste rikkumistega kindlasti.

Meie veokid on väga heas seisus. Mõnikord tuleb ette, et veoki kontrollil leitakse tehnilisi rikkeid. Tehniliselt kontrollitakse veokeid visuaalselt ning ka autojuhid annavad riketest teada.

Meie veame raskeid koormaid küll, kuid maksimaalselt võib autorongi koormus olla ikka 40 tonni ja mitte rohkem. Kuid puidukoormatega on näiteks nii, et kui paberite järgi on tonnaaž õige, aga puu ei ole korralikult kuivanud, siis on veos raskem. Meie seda otseselt näha ei saa. Ülekaalust peaksid kliendid ise aru saama. Kui visuaalselt ei ole ülekaalu näha, siis on meil väga vähe võimalusi seda kontrollida. Kui me visuaalselt näeme, et on ülekaal, siis peab autojuht reageerima ja me ei ole nõus sõitma. Kui siiski selgub, et juht saab trahvi ülekaalulise veose transportimise eest, siis me peame läbirääkimisi kliendiga, kellel tuleb karistus kinni maksta, alati ei maksa trahvi autojuht.

Tunnistan, et oleme trahvi saanud, kuid mitte Eestis, vaid välisriikides.