Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Charles Prince - üllatusjuht, kes ei toonud ühtki üllatust
Sellel nädalal tuli 57aastasel Charlie Prince'il ametist lahkuda. Otseseks põhjuseks masendavad kolmanda kvartali tulemused, kui tulud vähenesid aastatagusega võrreldes 57% ja pangal tuli kanda maha lisaks varasematele kahjudele veel 11 miljardit dollarit. Kaudseks põhjuseks aga tõsiasi, et Prince polnud kunagi suutnud aktsionäre veenda, et pank suudab tema käe all ühtset sammu astuda.
Charlie Prince'il polnud algusest peale neid juhiomadusi, mida oli maailma suurima panga juhtimiseks vaja. Väljakutse oli seda suurem, et alguses eri ettevõtetest kokku klopsitud ja siis hullumeelselt laienenud pangandushiiglane pole ennast iial tundnud ühtse ettevõttena.
Ettevõte vajas karismaatilist liidrit, kes oleks innustanud 300 000 töötajat 100 riigis ühe lipu alla koonduma. Prince seevastu oli üllatunud juba sellest, et talle üldse juhi ametikohta pakuti.
Kui tema endine ülemus Sandy Weill ta jutuajamisele kutsus, mõtles tollal Citigroupi investeerimispanga üksust juhtinud Prince, et küllap on vana sõlminud mingi diili, mille tulemusena peab tema nüüd oma ametit kellegagi jagama hakkama. Prince jõudis juba pensioniplaanegi pidama hakata, enne kui oma ülendamisest kuulis.
Ja sestpeale tabasid üllatused Prince'i igal sammul. Ametisse astudes püstitas ta kaks eesmärki, mille alusel analüütikud võiksid uut juhti ja tema meeskonda hinnata: kõvasti kasvada ja mitte uudistekangelaseks sattuda. Läks aga vastupidi, sest skandaalid olid kiired tulema. Esmalt müüsid Citigroupi Londoni kauplejad miljardeid Euroopa valitsuste võlakirju ja ostsid need minutite jooksul tagasi, mis viis turud kaosesse ja tõi kokkuvõttes ettevõttele 24,2 miljonit dollarit trahvi.
Kuu hiljem tabasid panka löögid Jaapanis, kus kohalikud võimud olid sunnitud panga osakonnad mitme reegli rikkumise pärast sulgema. Prince oli kiire endale tuhka pähe raputama. Ta sõitis Jaapanisse kohale ning sõna otseses mõttes kummardas avalikult jaapanlaste ees oma panga eksimuse pärast.
Mis puutub ettevõtte kasvamisse, siis müüs Prince peagi hoopis maha panga varahalduse ja elukindlustuse üksuse.
Prince polnud kunagi innustav eestkõneleja. BusinessWeeki sõnul oli tema esimene mõte ametit üle võttes kokku sulanduda oma tumeda kontoriseinaga New Yorgis Park Avenuel. "Ma pole harjunud rambivalguses tegutsema, aga olukorra keerukus nõudis seda," ütles Prince ajakirjale mullu veebruaris. "Ma pidin astuma kõigi ette ja ütlema, et me läheme selles suunas, järgnege mulle." Kuid selge suuna valimine ei kuulunud Citigroupi juhi tugevate omaduste hulka.
Analüütikud rääkisid juba ammu, et Citigroup on rohkem väärt tükkideks lõigatuna. Väike näide: panga tellerid ei näe isegi seda, kas nende vastas istuvale kliendile võib krediitkaardi anda, sest panga süsteemid ühilduvad nii kehvasti. Ning kulud kasvasid endiselt kiiremini kui tulud, neljandat aastat järjest.
Majandusväljaanded spekuleerisid mehe lahkumise üle juba terve igaviku. Ennast Wall Streeti tabloidiks nimetav veebiväljaanne DealBreaker nimetas kuu aega tagasi Prince'i püsimist oma ametipostil suureks müsteeriumiks. Kuid ka soliidsemad meediakanalid küsisid pidevalt, kas poleks juba aeg Prince välja vahetada.
Lõpuks sai Prince sellest isegi aru ja lahkus, nagu ettevõte väidab, omal soovil.