Eesti isad kardavad lapsega koju jääda

ÄP 07. november 2007, 00:00

Poliitikauuringute keskuses PRAXIS valmis uurimistöö "Isad ja lapsehoolduspuhkus". Pikemalt rääkis uuringu tulemustest Eesti Päevalehes PRAXISe analüütik Marre Karu.

Välismaal tehtud uuringud näitavad, et meeste lapsepuhkusele jäämine suurendab soolist võrdõiguslikkust. Kui mehed ja naised jäävad lapse sünni korral võrdse tõenäosusega lapsehoolduspuhkusele, siis ei ole tööandjale enam vahet, kumba palgata ning väheneb noorte naiste diskrimineerimise oht töölevõtmisel. Arvatakse ka, et kui mehed jäävad lapsega koju, suureneb sündimus: kui laste kasvatamine on naise vastutusel, saavad naised ainult nii palju lapsi, kui jõuavad üksi üles kasvatada.

Uuring näitas, et Eesti mehed on eelarvamustes veel tugevalt kinni. Koju jäänud mehed tajusid, et nad ei käitu ühiskonna silmis ootuspäraselt ning on teistsugused. Samal ajal näitas lastega koju jäänud meeste kogemus, et nad olid laste kasvatamisel täiesti pädevad.

Maalehes aga pahandas lastearst Adik Levin sama uuringu pärast sotsiaalministri ja projektijuhiga: miks ei räägita sellest, et ema kodusolek tagab lapsele rinnaga toitmise?! "Millegipärast räägitakse vanemahüvitise puhul ainult ema ja abikaasa õigustest, kuid loogiline oleks, kui vanemahüvitise seadus hõlmaks ka lapse õigusi," kirjutab Levin.

Koigi vallast erinevalt suhtutakse Muhumaal omavalitsusametnike pere juurdekasvu ainult positiivselt. Muhu vallavolikogu esimees Kadri Tüür pidi suve lõpul sünnitus- ja lapsehoolduspuhkusele jäämiseks volikogu esimehe kohalt tagasi astuma. Hiljuti teatas Oma Saar, et Muhu vallavolikogu peab sellist olukorda ebaõigeks ja kavatseb antud probleemi kohta küsida seisukohta õiguskantslerilt. Vallavolikogu osutab, et kohaliku omavalituse korralduse seadus võimaldab volikogu esimehele ainult lõplikku ja tähtajatut tagasiastumist omal soovil või pärast umbusalduse avaldamist. Samas sätestavad töölepinguseadus ja avaliku teenistuse seadus analoogsel juhul töö- ning teenistussuhete tähtajalise peatamise.

Igal aastal tapetakse Süürias oma pere meessugulaste poolt rohkem kui 200 naist. Põhjus kas abielurikkumine või perekonna tahtega vastuollu minev armastus. Süüria seaduste järgi, mis pärinevad möödunud sajandi keskpaigast, ei ole aumõrv kriminaalkuritegu. Maksimumkaristus selle eest on üks aasta. 10 000 inimest on alla kirjutanud petitsioonile, mis palub võimudel aumõrvad keelata. Kardetakse aga, et isegi kui valitsus seda teeks, pole sellest suurt abi, kuna traditsioonina on need kohalikus islamiühiskonnas sügavalt juurdunud.

Kui varem oli riigi põhiseaduses punkt, et mehed ja naised on võrdsed, siis uues põhiseaduses on kavas nimetada naisi elanikkonna haavatavaks grupiks, mis vajab kaitset. Naised ise arvavad, et nad ei vaja mitte kaitset, vaid meestega võrdseid õigusi. Samuti on paljud naisõiguslased sookvootide kehtestamise poolt, et kaotada naiste diskrimineerimine kõigil elualadel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:38
Otsi:

Ava täpsem otsing