Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hea muusikamaitse valvurid

Katri Soe 07. november 2007, 00:00

Tiia Tederi lemmikpaik on mere taga, üksildases talus Hiiumaa metsade keskel. Veel paar aastat tagasi polnud seal elektrit, küll aga suur hulk patareidel töötavaid raadioaparaate. Kuna Tiia peab vahetpidamata raadiot kuulama, siis on aparaadid paigutatud kõikjale - postide otsa, õue, tuppa, sauna juurde ja peenramaale. Kui vanem õde Heidi talle sinna külla jõuab, mida küll väga tihti ei juhtu, sest Heidi on hõivatud inimene, siis küsib ta esimese asjana, kus on wifi. Et e-kirjad üle vaadata ja käimasolevate projektide seisuga kursis olla.

Heidi Pruuli on rahvusvahelise haardega produtsent, üks vähestest Eestis, kelle tööd on jõudnud sellistele kõrgkultuurile orienteeritud telekanalitele nagu ARTE või Mezzo. Pidevalt on käigus mitu saate- ja filmiprojekti nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Tiia on Rahvusringhäälingu siselehele Ringhääl oma õde iseloomustades kirjeldanud üht augustikuist n-ö puhkusepäeva, kus Heidi osales EBU Eurovisiooni muusikagrupi liikmena töögrupi konverentskõnes. Hiiumaa metsatukas kännu peal istudes rääkinud ta tühjaks kõigepealt oma mobiiltelefoni, siis ka õe oma. Kuna elektrit toona suvekodus polnud, ei saanud telefone laadida. Tiiale tundub Ringhääles Heidit iseloomustades, et õde peaks rohkem puhkama. "Heidi suudab töötada hilise õhtuni, mõnikord läheb ta pärast kontserdikülastust veel tagasi telemajja, et kirjadele vastata ning veedab töö kallal ka paljud nädalalõpud." Loomu poolest laisema ja vähem jõudsama inimesena tundub Tiiale, et mõnikord süveneb õde liiga põhjalikult. Samas ta teab, et selles süsteemis töötades ei saagi teisiti kui sada viiskümmend protsenti.

Eesti muusikaeetrit on õed toimetanud nüüdseks juba rohkem kui veerand sajandit. Heidi algusest peale televisioonis, Tiia raadios. Mõlemad on lõpetanud Eesti Riiklikus Konservatooriumis muusikateooria eriala. Pealtnäha juhuste läbi sattusid mõlemad varsti pärast lõpetamist meediasse, algul Heidi ETV ja mõned aastad hiljem Tiia Eesti Raadio muusikatoimetajaks.

Aastate jooksul on nad samm-sammult edasi liikunud, Heidi algul muusikasaadete vastutavaks toimetajaks, siis kultuurisaadete peatoimetajaks, kultuuri- ja haridusprogrammi juhiks, kuni ETV juhatuse liikmeni välja. Tiia Teder sai 1993 Eesti Raadio muusikasaadete peatoimetajaks, kaks aastat hiljem läks esimest korda eetrisse Klassikaraadio ning selle peatoimetaja on ta tänaseni. Mõlemad on Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) muusikaekspertide töögruppides, Tiia raadio ning Heidi televisiooni vallas.

Nii Heidi kui ka Tiia kinnitavad, et karjääri pole nad kunagi eesmärgiks seadnud. Et see nii on läinud, tulenes pigem missioonitundest, sest muusikat armastavad nad mõlemad üle kõige ja selle levitamist oleks kahju jätta vähem pühendunud inimeste meelevalda. Tiia naerab, et teda lausa ähvardati, et kui ta seda tööd vastu ei võta, teeb seda keegi teine, ja et see teine peaaegu et juba istuski selle koha peal. 90ndate algus oli mäletatavasti segane ja keeruline aeg, nagu ütleb Tiia kerge irooniaga segatud enesekriitikaga. "Riigis oli maailma noorim peaminister, raadiot juhtis peaaegu et alaealine - eks minu edutamine sobis sellesse pilti."

Humoorikalt kirjeldab Tiia, kuidas ta oli algul Eesti Raadio peatoimetajana hädas sellega, et tema uksele ilmus pidevalt keegi, kes küsis midagi, mille peale ei osanud ta midagi öelda. "Nii ma kirjutasin kõik üles ja püüdsin päeva kuidagi õhtusse saada. Kõike tuli luua ja algatada. Autoriõigused, lepingutesüsteem. Seadusi ei olnud, raha polnud üldse." Tiia nendib, et eks ta algul tuligi toime suhteliselt kesiselt, aga elu läks edasi ja üha paremini, rahalistele raskustele vaatamata õnnestus luua ka klassikalist muusikat mängiv kanal.

Klassikaraadio on kõigi head muusikat hindavate raadiosõprade rõõmuks tänaseni vapralt vastu pidanud. Mis selle taga on, teavad asjaosalised ise kõige paremini. Tiiat lähemalt tundvad kolleegid teavad näiteks rääkida, et ega Eesti Raadio endine peadirektor Margus Allikmaa talle naljalt ära öelda julgenud. Tiia Teder ise on raha ja kunsti vahekorra kohta öelnud ilusasti intervjuus ajakirjale Muusika: "Maailmas ei otsusta mitte ainult suur rahahunnik, vaid see, mis inimeste peas on. Ja see, mis on mõne inimese peas, kuigi temasuguseid ei ole tuhat, vaid sada, osutub määravamaks kui tuhandete oma. Meie kuulajad on intelligentsed inimesed ja nende mõte määrab paljut."

ETV endine peadirektor Ilmar Raag räägib Heidiga koostööd meenutades, et kui mõned produtsendid surusid oma idee läbi jõuga, siis teised tegid äraütlemise raskeks oma kõrge sisemise kultuuriga: "Kui Heidi Pruuli oma projektiga tuli, oli talle raske vastu hakata - neil oli kaalu." Heidi on olnud mitmesaja muusikasaate toimetaja ja produtsent, juhtinud rahvusvahelisi TV-muusikaprojekte nagu klassika- ja tantsu-Eurovisioon, "24 tundi Mozartiga", tantsufilm "Teine" - tehtud tööde rida on pikk mitmeid lehekülgi. Tänavu salvestati ühistöös ameeriklastega Neeme Järvi juubeligala ja moskvalastega kahasse Tüüri ooper "Wallenberg".

Mitte vähem tähelepanuväärne pole aga seegi, et mõlemad õed on suutnud selle kõige kõrvalt üles kasvatada ka mitu toredat last. Heidi tütart Hannat teab laiem avalikkus kui poplaulja Hannahit, poeg Jaanus on ETV spordiportaali projektijuht. Tiia tütar Laura on Vikerraadio turundusspetsialist ja lööb kaasa ka Klassikaraadio tegemistes, poeg Allan Teder on finantskonsultant ja tütar Iti töötab kosmeetikuna. Lapsed on kõik, kes vähem, kes rohkem, õppinud muusikat ja laulnud koorides. Kui pere jõulude või sünnipäevade ajal kokku saab, mängitakse ikka klaverit ja lauldakse.

Lastelegi edasi antud muusikaarmastuse on Heidi ja Tiia pärinud oma vanematelt, kes olid suured lauluinimesed. Ema laulis naisansamblis ja segakooris ning isa meeskooris. Koorilaul oli Viljandis omal ajal väga lugupeetud tegevus, palju käidi perega kontsertidel. Suguvõsa koosviibimistel lauldi tundide viisi, autojuhiametit pidanud isa armastas laulda rooli tagagi. Kuigi elu oli kitsas, said tüdrukud endale koju klaveri. Tiia ja Heidi usuvad, et eks vanemad tahtnud oma lastele anda seda, mis neil endil olude sunnil võimalik ei olnud -

muusikat õppida. Kui Heidi asus õppima Viljandi muusikakooli, läks sinna ka Tiia. Kui Heidi läks Tallinna muusikakeskkooli ja hiljem edasi konservatooriumi, käis sama rada ka Tiia.

Vanem õde oli nooremale Tiiale suureks eeskujuks. Estonia kontserdisaaligi läks Tiia esimest korda õega. Koolivaheajal provintsist pealinna tulnud tüdrukule tundusid kõik inimesed selles nii tähtsad, õde näitas ja rääkis juurde, kes on kes. Kuna vanem õde juba oli väga tubli, oli konservatooriumis sama eriala õppides üsna raske tema taset saavutada.

Tiia mäletab, kuidas talle ikka öeldi: "Teie olete päris hea, aga teie õde on palju parem." Täna on aga pigem Tiia see muusikaekspert, kelle käest Heidi nõu küsib. "Tiia on raadiotöös muusikale palju lähemal, tema muusikavalikud on julged ja uuendusmeelsed ja ta teeb väga head programmi," ütleb ta õe kohta tunnustavalt. Ei möödu muide päevagi, mil õed telefoni teel päevast kokkuvõtet ei teeks ja tööasju ei arutaks. Tihti käiakse kontsertidelgi üheskoos.

Heidi ütleb, et vahel läheb tal Estonia kontserdisaalis istudes mõte uitama, et mida kõike selles majas on kuuldud ja kogetud, kui palju head energiat ja emotsioone saadud … "Kui mõtlen inimestele, kelle loomingu sünnivaludele olen teletööd tehes kaasa elanud - kui huvitav see on olnud. Rein Rannap, Tõnu Kaljuste, Veljo Tormis, Eri Klas - niisuguste inimestega suhelda on olnud suur privileeg."

Klassikaraadio ja ETV on kui hiiglaslikud kontserdisaalid, mille mõju on raske alahinnata. "Muusika on võimas vahend, mis suudab inspireerida, kaunistada keskkonda ja korrastada inimeste sisemist maailma," ütlevad õed peatoimetajad lõpetuseks. Tiia Teder on võrrelnud oma tööd pärlipüüdja ametiga, kelle eesmärk on muuta inimeste elu ilusamaks. Jääb üle veel vaid lisada, et need pärlid peab igaüks juba ise üles leidma, olgu see siis Klassikaraadio või ETV eetrist.

Ema on õe Heidiga väga sarnane. Nad on mõlemad head nõuandjad, nende mõlemaga on nii hea rääkida. Kuigi mõnikord arvavad nad asjadest hoopis teisiti kui mina, austavad ja usaldavad nad mind. Annavad vaid vaikselt, salamisi, niimoodi, et ma kohe ei saa arugi, nõu. Suhtlen tädiga niipalju kui võimalik. Kui kohtume, siis räägime päris tihti tööst, aga see on paratamatu. Traditsiooniks on saanud see, et kui ta käib komandeeringutes ning vanaema on ka hõivatud, siis valvan ma tema kassi.

Usaldan ema väga. Tal on peaaegu alati õigus. Ta tunnetab asju. Temaga koos on lõbus, kuna tal on väga hea huumorisoon. Ta julgeb välja öelda oma arvamust, imetlen teda, et ta leiab alati õiged, kohati iroonilised ja naljakad väljendusviisid ükskõik millistes küsimustes.

Ema armastab oma tööd, kuigi sageli võtavad lõputud bürokraatiarägastikud mõttetult palju energiat ning aega. Kui ta saaks ainult rohkem keskenduda loomingulistele tegevustele, sest häid ideid on tal palju. Klassikaraadio sobib talle.

Õega ääretult lähedane ja see on väga armas. Emal ja Tiial on palju sarnaseid jooni, neid seob muusika ja sarnane töö, inimesed ning inimsuhted. Tean, et nad arutavad väga paljusid küsimusi ja respekteerivad teineteise arvamust väga.

Ema on alati rõhutanud, et elus on kõige tähtsamad INIMSUHTED. Ta on mulle õpetanud, et lähedased inimesed on ja jäävad alati su kõrvale ning nendesse tuleb suhtuda väga suure austusega. Teine asi, mida ta mulle juba väikesest peale on õpetanud ning mis mind ka igapäevaelus ääretult palju on aidanud - kõigest on võimalik rääkida. Mis kindlasti emalt pärineb, on tohutu põhjalikkus ja pisidetailidesse süvenemine. Olen ääretult tähelepanelik, kuidas inimesed kirjutavad, suhtlevad ja räägivad ning jälgin seda erilise hoolega ka enese juures. Minu jaoks tähendab see lugupidamist teise inimese ning ka enese suhtes. Mida ta on alati rõhutanud - kui oled midagi alustanud, tuleb see ka lõpuni viia, mingit käegalöömist ta ei aktsepteeri. Ja et rasketel hetkedel ei tohi alla anda, vaid iga asjaga tuleb lõpuni minna.

Fotod: Indrek Susi, erakogu

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:38
Otsi:

Ava täpsem otsing