Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Õiguspärane ootus sõnakõlks

Reet Teder 08. november 2007, 00:00

Õiguspärane ootus on õiguskindluse põhimõtte üks osa, mis on omakorda õigusriigi printsiip. Õiguspärane ootus tähendab ka inimeste põhjendatud ootust, et vastuvõetud seadustes sisalduvad keelud, nõuded ja kohustused rakenduvad sellistena, nagu nad seadustes vastu võeti. Isegi siis, kui konkreetne kohustus või nõue jõustub alles mõne aja pärast.

Just sel aastal näeme, kuidas osa riigist seda põhimõtet korduvalt ignoreerib, stiilis: tehtud - mõeldud. Millegipärast just ettevõtjate kohustuste järsu suurendamise puhul ollakse õiguspärase ootuse kehtimise suhtes kui kollektiivse pimedusega löödud. Järjekordne näide on riigikogu algatatud pakendiseaduse muutmine. Muuta tahetakse sealjuures ainult ühte paragrahvi - seda, mis sätestab, kui suured peavad olema pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud. Praegu on selleks seaduse järgi 50% pakendijäätmete kogumassist aastas. Kuna kehtiv seadus näeb ette, et alates 2010. a 31. detsembrist peab ettevõtja tagama pakendijäätmete taaskasutamise vähemalt 60% aastas, on kõik sellega arvestanud.

Nüüd tuldi äkitselt välja ideega rakendada seda kohustust praktiliselt kohe: 60% pakendijäätmete taaskasutamine tuleb tagada alates järgmise aasta algusest. Algataja möönab oma seletuskirjas, et seaduse rakendamine toob pakendiettevõtjatele kaasa täiendavaid kulusid ca 15 miljonit krooni, kuid leiab ühtlasi, et see ei ole märkimisväärne.

Sellise seisukohaga ei saa kuidagi nõustuda. Ettevõtetele on ootamatult asetatud täiendavad kohustused. Nende kohustuste suurendamise ennaktempo suhtes ei ole asjaomastele antud mingisugust võimalust kaasa rääkida. Kuna tegemist on fraktsiooni algatatud eelnõuga, ei ole see läbinud arutelu ühiskonnas ega valitsuse ettevalmistatud eelnõude puhul tavapäraseid kooskõlastusringe.

Lähenemas on novembri keskpaik, seda muudatust veel vastu võetud ei ole, eelnõu on riigikogu menetluses. Tavapäraselt menetledes jõuab riigikogu selle parasjagu enne jõulupuhkust vastu võtta. See tähendaks, et ettevõtjatel jääks terve jõulupühade aeg investeerimiseks ja ettevalmistustöödeks, suutmaks täita kohustusi, mida tulnuks hakata kohaldama kolme aasta pärast.

On veel üks võimalus - riigikogu võib mõista, et eelnema peab põhjalik analüüs ja õiguspärase ootuse põhimõtte järgimine ning sellisel kujul muudatusettepanekut vastu ei võeta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing