Toiduainete kallinemine vedas inflatsiooni kõrgele

Artikkel

- Uudised
- Agnes Ojala
- 7. november 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Toiduainete kallinemine vedas inflatsiooni kõrgele
Premia Tallinna Külmhoone juht Kuldar Leis leiab, et oktoobri 8,5protsendine hinnatõus on liiga suur, kuid usub, et tõus jätkub veelgi.
"Otseselt oktoober meid mõjutanud ei ole, suuremad mõjud said alguse juba kevadel, kui maailmaturul hakkasid toorainete hinnad tõusma. Lisaks veel energia ja kütus ning ka palgad kasvavad pidevalt. Seega meie hirm on juba üle läinud. Ootame hinnatõusu jätkumist," rääkis Leis.
Leisi sõnul plaanib Premia hindu taas tõsta aasta alguses. "Muud ei jää lihtsalt üle," laiutas ta käsi.
Leisi hinnangul ei saa praegu inflatsiooni ohjamiseks midagi ette võtta. "Kui riik aktsiiside tõstmisega eeskuju ette näitab, siis erasektor järgib seda. Hea uudis on siiski see, et riik otsustas ametnike palku mitte tõsta," lisas ta.
Leis usub, et talvel jõuab siinne hinnatõus Lätiga ühele tasemele (septembris oli naabrite aastane hinnatõus 11,4%). Hiljem aga on oodata rahunemist.
"Usun, et hinnatõus aasta lõpus veel kiireneb. Oleme juba pikka aega käinud üldise hinnatõusu sabas, nii aga pikalt vastu ei pea. Tööstused hakkavad peagi hinnatõusu ennetama," lisas Leis.
Leisis sõnul viib see lumepalliefektini, kuid päris kraavi majandus sellest veel ei lähe.
Ilusalongiketi Salon+ omanik ja juhatuse liige Indrek Lõhmus leiab, et kui ka sissetulek kasvab, siis võiks kõrgeim veel mõistetav inflatsioon olla 8-10 protsenti.
Lõhmuse sõnul tõstis Salon+ viimati hindu kevadel. Ettevõtte nõukogu liikme Helena Lõhmuse andmetel tõusid hinnad keskmiselt 10 protsenti. "Osa teenuste hinnad tõusid väga vähe, teistel rohkem. Keskmine tõus aga jäi umbes 10 protsendi juurde," rääkis ta.
Lõhmus põhjendas toodete kallinemist tarnijatest tingitud hinnatõusuga, teenuste kallinemist aga üldise inflatsiooniga. "Näiteks mõjutab teenuste hindu transpordi, vee ja elektri hinna tõus. Sooja veeta ei saa ju ühtki salongi lahti hoida. Samuti tõusevad hinnad siis, kui kaubanduskeskused üürihindu tõstavad," selgitas Lõhmus.
Tema sõnul on hinnatõus hakanud vaikselt ka tarbijate ostuotsustele mõjuma. Samas Salon+ käibes kaotanud ei ole, viimastel aastatel on ilusalongiketi käive kasvanud 25-30%. Sarnaselt hinnatõusuga on ettevõttes tõusnud ka palgad.
Euroala riikides kiirenes tarbijahindade kasv hinnanguliselt 2,1 protsendilt septembris 2,6 protsendini oktoobris.
Võrreldes septembriga on tarbijakorv euroalas kallinenud 0,5 protsenti, mis on euroala riikide jaoks ootamatult palju.
Mainori Kõrgkooli ärijuhtimise instituudi direktor ja Eesti Panga nõukogu esimehe kandidaat Andres Arrak leiab, et Eestit on tabanud ohtlik nähtus, mis ühendab omavahel stagnatsiooni ja inflatsiooni.
"Kui kiiresti joosta, siis inimene higistab. Samamoodi, kui majandus kasvab kiiresti, on ka inflatsioon kõrge. Kui aga liiga kiiresti joosta, võib inimene vajuda koomasse. Sama võib juhtuda ka majandusega," tsiteeris Arrak oma head sõpra, Tartu Ülikooli majandusprofessorit Raul Eametsa.
"Praegu on Eesti majandust tabanud stagflatsioon. See on stagnatsioon koos inflatsiooniga, majandus jahtub, kuid hinnad tõusevad. Et sellest olukorrast välja tulla, on vaja, et palkade kasvutempo oleks aeglasem kui inflatsioon," selgitas Arrak.
Tema sõnul on praegu palgakasv liiga kiire. Selle aeglustudes allapoole inflatsiooni aga tekiks olukord, kus palga- ja infatsioonisurve langeks, töötuse määr tõuseks ja tootlikkus kasvaks.
Hetkel kuum