Indrek Neivelt: Hingelt pankur, vormilt pankur

Martin Hanson 09. november 2007, 00:00

Oma sajad miljonid kroonid investeeris Neivelt aga Venemaale. Lõppeval nädalal tuli uudis, et Neivelt on omandanud oma haldusettevõtte Trust IN kaudu pea protsendi Bank Saint Petersburgi aktsiatest. Vene ajalehe Vedomosti andmetel küünib Neivelti osalus 140 miljoni kroonini.

Raha pannakse ikka ju sinna, millesse sa usud. Lisaks on Neivelt pessimistlik Eesti majanduse jätkusuutlikkuses. Krahhi ta aga ei näe.

"Mis võib tulla, on see, et majanduskasv langeb kümnelt protsendilt viiele, aga see pole kriis," ütles ta kevadel. "Poole aastaga ei ole majandus muutunud. Muutunud on vaid lehtede pealkirjad majandusest," sõnab ta pool aastat hiljem ühes usutluses.

Pärast Peterburi panka tehtud investeeringu ilmsiks tulekut algasid spekulatsioonid, et kelle rahaga on Neivelti puhul tegemist, et kes seisab mehe taga? Spekulatsioone on Neivelt ka enne kohanud.

Ajal, mil Neivelt panganduse kõrgemal trepiastmel alustas, olid Hansapanga vanad tegijad pea kõik uutele radadele lahkunud ning tekkis küsimus, kes on järglased.

Neivelt oli üks nendest, tuntud juba ülikooliajast kui imelaps.

Ning kui alul oli küsimusi, et kas veab välja, siis nüüd teame: vedas, koguni Balti regiooni suurimaks pangaks ja edukaimaks äriks vedas.

Pärast kuut aastat higi ja vilet pani Neivelt ameti maha. Vaatas ringi ning võttis vastu suurärimees Hillar Tederi pakkumise Peterburgi minna.

Paljude tänaste tippjuhtide ja arvamusliidrite hulgas levib aga küsimus, mida Neivelt ikkagi sealt Venemaalt otsib. Tal ju oleks siin hea ja rahulik olla.

Putini pangaks kutsutud Bank Saint Petersburgi (antud pank on ainuke ettevõte, mille aktsiaid Venemaa president Vladimir Putinil on, tal on neid ligikaudu 1167 krooni väärtuses - toim) nõukogu esimehena saab Neivelt jätkata aga oma unistuste alal.

"Tahtsin tegelda pangandusega Peterburis ja nüüd ma teengi seda," mainis Neivelt Hansapangast lahkudes.

Enne Peterburgi siirdumist olla Neivelti soovitud ka Tallinna Sadama juhi kohale ning hiljem spekuleeriti tema minekuga poliitikasse.

Ajakirjandus nägi teda ühe võimaliku Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaadi ning erakonna esimehena.

Kuid tema soovis mõnda aega eemal olla. Eemal Eesti poliitilisest elust, meedia huvist ja erakondlikest tülidest.

2007. aastaks on ta tagasi ning juhib paralleelselt pangaga idas ka riigi ellu kutsutud Arengufondi nõukogu.

Pettumus on kadunud, kuid meediaga mees siiski suhtlema kuigi aldis ei ole.

Arengufondi tuli Neivelt Edgar Savisaare palvel. Savisaar tahtis saada kogemustega finantsisti, kes hakkaks tegelema Eesti arenguseire ning innovaatiliste majandusharude investeeringutega.

Olgugi et veel paar aastat tagasi Neivelt oma võimalust avalikus sektoris üles astuda ei näinud, võttis ta 14 400kroonise kuupalgaga ametikoha vastu.

Tänavu oma neljakümnendat sünnipäeva tähistav tulevikujuht Neivelt sündis Vaidas, esimesed kooliskäigud tegi Vaidas. Edasi areneb kõik nagu klassikalise stsenaariumi kohaselt ikka - poiss tuli pealinna ja läks 1. keskkooli füüsika-matemaatika klassi, edasi tulid tehnikaülikooli ökonoomika õpingud ning Stockholmi ülikooli pangandus ja finantseerimise magistriõpe.

Siinkohal saab aimu Neivelti tegelikest võimetest - mees lõpetas ühel ja samal aastal nii TTÜ kui ka ülikooli Rootsis, töötades samal ajal juba Hansapangas laenujuhina.

Ajal, mil kursusekaaslased TTÜ saalis diplomeid vastu võtsid, oli Neivelt juba Rootsis magistrikursustel tudeerimas. Oma diplomi võttis Neivelt vastu virtuaalselt, saates tänukirja.

Juba ülikooli ajal pangandusse siirdunud Neivelt sealt välja enam ei pääsenudki. Ei ole tahtnudki.

Töönarkomaanina tuntud Neivelti on paljud analüüsida üritanud.

Need, kes teda tunnevad, võivad kindlalt väita, et ta on lihtne, sirgjooneline. Järjekindel töös ja naljamees eraelus. Neivelti põhimõtted on lihtsa inimese omad - au, uhkus, põhimõttekindlus ja suurema kui iseenda teenimine.

Teised leiavad, et Neivelti iseloomustavad tema praktiline talupojamõistus, analüüsivõime ja hea haridus ning teiselt poolt see, et ta on silmatorkavalt korralik inimene, kõrge moraaliga.

Üks, mida Neivelt ei salli, on tallalakkujad, ei salli neid tööl, ei salli neid eraelus. Talle istub otsekohesus ja arvamuste paljusus. Seda peetakse ka tema nõrkuseks. Olari Taal on öelnud, et tema liigne usaldatavus ja demokraatlikkus tuleneb noorusest.

Pankurile vastandlikult ei riietu ega ela Neivelt ekstravagantselt või väljapaistvalt. Ta ei taha mängida klouni. Talle pole enda sõnul vaja Gucci kingi, kõrvarõngast ega värvitud pead. Ainus silmapaistev välimuselement on tema pea, mis tema vanuses mehe kohta on erakordselt vara halliks läinud.

Abikaasa Maarjaga on Neiveltil kolm last, kellest viimane sündis alles sellel aastal.

Terve karjääri jooksul paipoisiks ja eetika etaloniks peetud Indrek Neivelt sai 2002. aastal võimaliku maksupettuse ja insaidertehingute pärast erakordselt korraliku koosa.

Mehe sõprade sõnul läks toona 35aastane mees vaid paari kuuga halliks, pettus riigis ja ajakirjanduses.

Neivelt ei suhelnud ajakirjanikega aastaid ning ka täna ei ole Neivelt eriti valmis seda tegema.

"Mina ei soovi, et minu lapsed loevad, et isa on loll või pätt," ütles juba Peterburis tegutsev Neivelt aastake tagasi. "Ei taha anda intervjuud niimoodi jooksu pealt, et siis järgmisel päeval lehest loed ja hoiad kätega peast kinni."

Kui Hansapank oli Eesti majanduse edu sümbol, siis selle sümboli sümboliks oli leebelt naeratav Indrek Neivelt. 2002. aastal selgus aga, et äsja Äripäeva aasta ärimeheks kuulutatud Neivelt oli makse optimeerinud ja pidi tagantjärgi tasuma 2,4 miljonit krooni.

Vaidluse käigus selgus veel hullem tõsiasi, et Neivelt oli kasutanud Hansapanga aktsiatega tehingute tegemisel siseinformatsiooni. Tollased seadused ei võimaldanud küll teda isiklikult karistada ja trahvi sai hoopis Hansapank.

Pisut võib teemat võrrelda juhtumiga, kus medal võetakse sportlaselt aastaid hiljem, kuna võiduhetkel kasutatud droog on muutunud illegaalseks. Seadus oli 1998. aastal, tehingute tegemise aegu, Eestis teine ning keegi isegi ei teadnud, mis asi insaidertehing üldse on.

"Ajakirjandus nõuab aga verd ja muudkui toimetab. Endal justkui õigustus, et avaliku elu tegelane peab olema avalik (loe: alasti). Kui kogu info oli kaks nädalat tagasi avalikustatud, küsiti minu käest kogu aeg midagi. Aga mida? Kas ma pean selgitama iga bilansikirjet? Või pean ma võtma isikliku konto väljavõtte ning seda ajalehe toimetusele pakkuma? Et kardinad meie majas maksid niipalju ja WC-pott niipalju, et keskmiselt ostab Neivelt Selverist nii mitme krooni eest ja ostukorvis on 12 kohukest?" kirjutas Neivelt Äripäevas 2002. aasta kevadel.

Tänaseks on Neivelti patud unustatud. Eriti selle taustal, et temast sai rahvuskangelane, kui ta keeldus koos teiste Eesti aktsionäridega Swedbanki esimest, 11eurost aktsiamüügipakkumist vastu võtmast.

Mina ütlen selgelt, et Neivelti puhul on tegemist ääretult tubli inimesega. Inimesega, kes nägi, et Tallinnast vaid 300 kilomeetri kaugusel on sedavõrd võimas turg ning võimalused. Ta nägi võimalusi ning võttis kätte ja läks Venemaale.

Olen täheldanud, et Eestis ei ole väga palju inimesi, kes julgeksid sellist väljakutset vastu võtta. Eriti veel situatsioonis, kus ta peale Hansapanka oleks võinud rahulikult istuda ja olla.

Neiveltil on üldse harukordselt head väljavaated ükskõik millisele soojale kohale saada, kuid tema valis Venemaa. Väga jõuline väljakutse. Ja tundub, et ta ise on rahul.

Venemaal on kindlasti olulisemalt suuremad võimalused enda realiseerimiseks. See, et ta Venemaal toimetab, näitab, et on ta rahvusvahelise klassi tegija. Ei ole ju vahet, kas sa oled idas või läänes, oluline on, et piiri taga.

Võibolla on Eesti ka tema jaoks liiga väike. Samas see, et Indrek ka Arengufondis esineb ja selle kaudu asju ajab, näitab, et tegemist ei ole nii väga kadunud pojaga.

Põhimõtteliselt oleks ta ju ka London Citys ja või NY Wall Streetil vägagi konkurentsivõimeline. Aga mul on tunne, et ta sellise koha jaoks veel liiga noor. Mitte sisult, vaid vormilt.

Mina arvan, et Neivelt oleks pidanud kohe Hansapanga juhi kohalt tagasi astuma, kuna lisaks maksude optimeerimise asjale tuli välja tema nn inside-tehing. Ootama uurimise lõpuni vaikselt kodus, ja siis oleks saanud naasta uuesti panga etteotsa. Ja maksuraha oleks võinud ka kohe ära maksta, mitte vaidlema hakata.

Temasuguse positsiooniga mehel polnud ilus hakata maksuametiga vaidlema. Mõne tühise miljoni üle, kui tema teenistus koos aktsiaboonustega ulatus ühes aastas kümnetesse miljonitesse.

Muidu on ta tore ja aus mees, ainult, et ma ei saa aru, mis asja ta seal Venemaal ajab. Temasugust meest oleks Eestile vaja. Ta võiks juhtida näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust.

Kindlasti oleks Indrek Neiveltil Eestis väljakutseid! Minu teada pole ta jumal, et maailm loodud ja nüüd võib pilve piiril oma kätetööd imetleda.

Aga samas olen veendunud, et need kogemused, mida ta praegu Venemaal omandab, aitavad tal edaspidi Eestis oma analüütilist meelt veelgi paremini rakendada. Mul pole kompetentsi, et hinnata, kas Neivelt on hea pankur või hea juht, küll aga oskan hinnata tema majanduspoliitilisi seisukohavõtte. Need on huvitavad lugeda ka siis, kui unustame tema ametlikud tiitlid.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing