Kolmapäev 22. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maheda kliimaga unikaalsed Horvaatia saared

Sandra Goudin 09. november 2007, 00:00

Kesk- ja Lõuna-Dalmaatsia saared on suvel eurooplaste eelistatumate merepuhkuse sihtkohtade seas. Üks põhjuseid selleks on hea geograafiline asend, mis lubab saarte vahel ohutult liikuda ka väiksemate purjekate ja jahtidega. Teiseks on meri ka ranniku lähedal küllaltki sügav. Lisaks veel tervistav kliima ja imeline loodus, mida tullaksegi Horvaatiasse nautima.

Alustasime nädalast merereisi 2006. aastast maailma parima sadama tiitlit kandvast Marina Frapa sadamast. See on suur meelelahutuskompleks hotelli, söögikohtade, jõusaali, tenniseväljakute ja ööklubidega.

Kõigepealt võtsime suuna saarele nimega Vis, mis asub keskmise kiirusega sõites mandrist ühe tunni kaugusel. Visi saare ja Horvaatia tuntud sadamalinna Spliti vahemaa on poolsada kilomeetrit.

Kõige parem on oma paadile kaikoht päev varem kinni panna - paljud naaberriikide elanikud pikendavad Horvaatias suve lõppu.

Vis on väike Aadria mere äärne linn, mida kaunistab 16. sajandil ehitatud kirik. Aasta ringi elab Vormsi-suurusel saarel umbes 5000 elanikku, põhiliseks tegevuseks on neil veini tootmine. Viinamarjaistanduste all on üle viiendiku saare pindalast.

Visil valmiv "Plavac mali" on üks parimaid veinisorte Dalmaatsias. Linnas leidub palju häid restorane, teiste ümberkaudsete saartega võrreldes on keskus väga elav.

Visi õhtusöögi juurde kuuluvale punasele veinile andsime reisi lõpus kõige kõrgema hinnangu.

Järgmine peatus oli Visi saarest poolesaja kilomeetri kaugusel asuv Lastovo. Teekond võttis aega ligi kolm tundi, sest sooja ilma tõttu kasutasime võimalust teha mitu vahepeatust enda värskendamiseks merevees. Horvaatia rannik Aadria meres on kivine ja põhjas kohtab palju meresiile. Ent nende vastu aitavad rannajalatsid, mida saab osta igast poest ja mis maksavad meie rahas alla saja krooni.

Lastovo on loodushoiuga tegeleva Maailma Looduse Fondi (WWF) kaitse all. Vähem kui viiesaja elanikuga saarega sama nime kandev linnake tähistas seitse aastat tagasi oma tuhandendat sünnipäeva.

Sadamas asuv saare vanale nimele viitav restoran Augusta Insula on kahtlemata Lastovo külastajate lemmik. Õhtusöögiks tellitud liha, grillitud juurviljad ja rahvusroog musaka (juust, muna, juurviljad) olid fantastilised.

Lisaks heale veinile, imelisele merevaatele ja mõnusale seltskonnale ootas meid üllatus restorani poolt - personaalne kontsert. Päikeseloojangu taustal esitas meeskvartett rahvuslikke laule kitarri ja akordioni saatel. Teise üllatusena olid vein ja suupisted restorani omaniku poolt, kes oli meiega väga sõbralik. Õhtusöögi arve kuuele tuli kokku 1800 kuna ehk umbes 630 krooni ühe inimese kohta.

Üks reisikaaslastest, Augusta Insula püsiklient, ütles tol õhtul, et numbrid arvete peal ununevad kiiresti, aga mälestused jäävad igavesti. Tõepoolest, Lastovo saarega on seotud reisi parimad elamused.

Kolmandaks sihtkohaks oli valitud kõige lõunapoolsem saar nimega Mljet. Väärib märkimist, et sellel saarel asub merega ühenduses olev järv, mille peal on omakorda veel üks saar.

Järveni saab sõita bussiga või jalutada läbi metsa. Saarele sõidavad paadid, pileteid müüakse rahvuspargi infopunktis. Soovijad saavad vaadata saarel asuvat 12. sajandist pärit Püha Maarja kirikut ja kloostrit.

Mljetil - suuruselt taas kord Vormsiga võrreldaval saarel - elab paikselt veidi üle tuhande inimese. Saare pikkus on 43 km, laius samas kõigest veidi alla nelja kilomeetri.

Dalmaatsia suurim saar Bra on tuntud huvitava loodusliku fenomeni poolest. Nimelt muudab kuurordipiirkonnas Boli linnas asuv ilus liivane rand Kuldne Sarv (horvaatia keeles Zlatni Rat) ööpäeva jooksul tuule mõjul kuju.

Aadria meres Spliti ja Dubrovniku vahel asuvaid saari on võimalik külastada ka reisilaevadega. Meie nädalane merereis lõppes alguspunktis ehk Marina Frapas päev enne väljalendu. Pooletunnise sõidu kaugusel asub Split, Tallinnast toimuvad kevadest sügiseni otselennud Dubrovnikusse.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:50
Otsi:

Ava täpsem otsing