Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Noor maadleja Nabi sai investeerimises käe valgeks
Heiki on hetkel sõjaväes. Eile, kui teda intervjueerimas käisin, oli ta koos teiste võitluskaaslastega Kursi metsas õppustel. Tee läbi lumise ja tiheda kuusemetsa õppebaasi kestis autoga oma pool tundi. Kohale jõudes tervitasid meid rohelises rõivastuses sõjamehed ja ülemused, kes kõike valvsal pilgul jälgisid. Eemal oli süüdatud lõke, kus sõjamehed end soojendamas käisid, sest peale roheliste telkide ja mõningate sõjaväeautode baasis muud ei olnud. Kahtlemata oli tegemist eksklusiivse investorintervjuuga, mida suure tõenäosusega mul elus enam ette ei tule.
Võtsime Heikiga istet ülemuste telgis, kus oli ka ahjuküte. Mina istusin väikesel kokkupandaval toolil ja Heiki seadis end maha puuhalgudele, asetades relva ja muu varustuse enda kõrvale. Heikit, kes on suur nagu karu, ent siiras ja avameelne, usaldaksin kodumaa eest sõtta minema küll. Võtsin diktofoni välja ja intervjuu investoriga võis alata.
"Ega ma nüüd nii suur investor ka ei ole," ütleb noor maadleja tagasihoidlikult. Iseenesest on see tõsi, sest Heikil on ainult kasiinofirma Olympic EG aktsiad. Heiki nendib, et oma 22 eluaasta jooksul ei ole ta veel tööl käinud ja et ta sissetulekuallikaks on olnud põhiliselt sponsorid, sealhulgas ka Olympic EG.
Ülikooli mineku järel tegi Heiki mõnd aega trenni ainult 2000-3000 krooni eest kuus. Kursusevennad käisid samal ajal Rademaris müüjaametit pidamas, kus teenisid 10 000 krooni kuus. Siis kahtles Heiki küll veidi, kas ei peaks tööle minema, aga õnneks suutis ta läbi murda ja rasked ajad üle elada. Mõni aeg hiljem tulid tulemused ja elu läks raha mõttes lahedamaks. "Tagantjärgi mõtlen küll, et kui oleks selle vea teinud ja asja pooleli jätnud, siis ei teagi, mis oleks võinud juhtuda," arutleb Heiki endamisi.
Kinnisvarabuumi ajal mõtles Heiki kinnisvarasse investeerida. Paraku jõudis kõik langema hakata. Ta ei tundnud ennast sel alal ka nii pädeva ja targana. "Mida ma mõtlesin ja mida ma ka mõningal määral tegin, hakkasin aktsiainvestoriks," räägib Heiki oma valikute tegemisest investorina. Nimelt ostis ta Olympic EG aktsiaid, kui ettevõte börsile tuli.
Heiki põhjendas just Olympicusse investeerimist sellega, et ta oli mingil määral Olympicu käekäiguga kursis, kuna ta onu töötab seal. Onu oli juba varem rääkinud, milline ettevõte alguses oli ja milline ta nüüd on, millises suunas ja kuidas arenenud on. Samuti kirjutati ka ajakirjanduses sellest, kui kõrge potentsiaaliga ettevõte Olympic on, märkis Heiki.
Heiki rõhutas, et ülikoolis jäi talle majanduse loengust järgmine lause hästi meelde: "Kui firmal, mille aktsiaid kavatsed osta, on olemas arenguplaanid, kuhu ettevõte tahab jõuda, siis on suur tõenäosus ka tugevaks kasvuks." Alguses ostis Heiki umbes pooled praegustest aktsiatest, hiljem soetas pooled juurde.
Kuna maailmameister elab praegu kiiret elu, käib väljaspool Eestit treenimas ja võistlemas, ei ole tal olnud aega teiste ettevõtete aktsiate soetamisele mõelda. Üldiselt Heiki oma investeeringu käekäiku siiski jälgib. "Kui Äripäeva lahti teen, vaatan esimese asjana, kuidas aktsiahind on liikunud," nendib Heiki. Kurtmiseks tal enda sõnul põhjust ei ole, kuna on oma investeeringuga korralikus kasumis.
Heikil on kõvasti arenguruumi. Heiki otsus aktsiaid soetada tuli peale seda, kui ta oli saanud maailmameistritiitli ja tal oli tekkinud vaba raha. Istusime maha ja pärast pooletunnist vestlust Heiki otsus sündiski.
Kuna oleme lähedased sugulased ja suhteliselt tihti kohtume, ei olnud tal raske mind usaldada. Ega Heiki väga aktiivset huvi üles ei näita ja minu käest nõu küsimas ei käi, aga samas hetkel müüa ka plaaninud ei ole.
Autor: Virge Lahe