Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tiivas tõi mittebörsifirmad börsile

Nüüd pääsebki, sest reedel tegi Stockholmi börsil avalöögi uus Rootsi ettevõte - East Capital Explorer.

Järgneb intervjuu ettevõtte eestlasest juhi Gert Tiivasega.

Mis on East Capital Exploreri idee ja olemus?

Traditsioonilise private equity (e.k erakapitali) üks miinuseid on, et fondid on tavaliselt seitsmeaastase horisondiga ja nendesse investeerides oled seal sees seitse aastat kinni.

Samas meeldib investoritele likviidsus - ühed tahavad praegu Venemaale investeerida, võib-olla kolme aasta pärast hoopis positsioone muuta, teised tahavad jälle osta.

Me proovimegi kombineerida private equity võimalused börsi pakutava likviidsusega.

Seega seisneb Exploreri uuenduslikkus asjaolus, et me teeme East Capitali private equity-toote kõigile investoritele kättesaadavaks.

Taolisi ettevõtteid on maailmas küll tosinkond, kuid oleme esimene taoline, kes keskendub just Ida-Euroopale ja Venemaale.

Miks private equity?

Ida-Euroopa regioonis on IPOsid vähe ja need vähesedki on viimasel ajal olnud pahatihti ülehinnatud. Mõnedes sektorites, mis meile väga atraktiivsed tunduvad, on börsil vaid mõni üksik ettevõte. Private equity tundub meile huvitavam, sest siin on võimalikud tootlused suuremad ja mänguväli piiritu.

Muidugi on ka risk suurem. Riske maandame peamiselt kahel viisil. Esiteks on meil pikem vaade, vähemalt viieaastane. Teiseks on portfell hajutatud - Exploreri portfellis peaks lõpuks olema umbes 50 ettevõtet.

Mis põhimõtete järgi investeeringud valitakse?

Meie huviorbiidis on kiiresti kasvavad ettevõtted, kes vajavad kapitali ja mõnikord ka oskusteavet.

Me ei võta firmasid üle, vaid ostame 10-30%-lise osaluse, istume nõukogudes ning püüame aktiivselt abiks olla, kui võimalik.

Väga oluline on see, et me peame usaldama ettevõtte juhtkonda ja teisi omanikke enne, kui otsustame investeerida. Kui vaja, aitame ka omapoolse oskusteabega.

Heaks näiteks on siin Bank of Georgia - pank oli kehvas seisus, tuli noor ja väga ambitsioonikas juhtkond, kelle ideede teostamiseks oli vaja lisakapitali.

Vähem kui kahe aastaga sai unisest ja pea pankrotiohus pangast turuliider ning ühtlasi esimene Gruusia ettevõte, kes tegi eduka IPO Londoni börsil.

Puhta private equity kõrval keskendume ka n-ö poolavalikele ettevõtetele, kes on formaalselt börsil küll noteeritud, sisuliselt aga mitte - likviidsus puudub ja ettevõtted on läbinähtamatud. Taolisi on selles piirkonnas palju ja lääne investorile on nad reeglina ligipääsmatud.

Kuhu raha peamiselt suunatakse? Miks?

Idee on investeerida eelkõige East Capitali fondide kaudu, et saavutada hästi hajutatud ja tasakaalustatud portfell. Olemasolevatesse fondidesse läheb ca veerand rahast, ülejäänu suuname loodavatesse fondidesse. Võime teha ka otseinvesteeringuid ettevõtetesse.

Riigiti investeerime aga kaks kolmandikku rahast Venemaale, Ukrainasse ja Kasahstani. Potentsiaali on nendes riikides veel küllalt - kui vaatame SKPd inimese kohta, siis on nad alles täna jõudnud tagasi aastasse 1989.

Tarbimisralli on alles alanud, laenukoormus on inimestel madal. Kui Lääne inimestel jääb pärast mitmesuguste kohustuste nagu maksud, laenud jne kandmist üle umbes 20% brutopalgast, siis Venemaal on selleks näitajaks ligi 80%.

East Capital Explorer kerkis oma esimesel börsipäeval veidi üle saja Rootsi kroonise märkimishinna, kuigi käis päevasiselt ka pea kümnendiku võrra alghinnast kõrgemal.

East Capital Exploreri aktsiate märkimise vastu oli huvi siiski suur, sest ettevõtte juhtkond otsustas pakkumise käigus esialgse 260 miljoni eurose pakkumise mahtu suurendada 365 miljoni euro ehk 5,7 miljardi Eesti kroonini.

Kui esmapakkumise korraldajad otsustavad kuu jooksul ka ülejaotusoptsiooni kasutada, tõuseb maht juba pea 400 miljoni euro ehk 6,3 miljardi Eesti kroonini.

Gert Tiivase arvates aga traditsioonilisest ülemärkimisest rääkida ei saa, kuna aktsiate kogus ei olnud piiratud nagu tavalise esmaemissiooni korral. Tegu oli pigem fondilaadse rahatõstmisega.

"IPO suuruse otsustamisel olid määravad kaks asja: tahtsime olla kindlad, et suudame saadud raha hästi investeerida, ning et ka järelturul oleks aktsia järele piisavalt nõudlust," ütles Tiivas. East Capital Exploreri esmane avalik aktsiapakkumine on ka Põhjamaades 2007. aasta suurim.

Emaettevõte East Capital teenib Tiivase kinnitusel Exploreri arengust haldus- ja edukustasude kaudu. East Capitali omanikud investeerisid ise uude ettevõttesse 10 miljonit eurot ehk 156,5 miljonit Eesti krooni. Oma panuse edukasse märkimisse andis ka Exploreri tegevjuht.

"Kogu juhtkond ja paljud meie töötajad märkisid aktsiaid, mina loomulikult ka. Sain ca 5000 tükki," rääkis Tiivas.