Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väike võlg ei takista riigihanget

    Neli aastat nägi riigikogu vaeva, et lihvida uus riigihankeseadus kõigile meelepäraseks, ühildada kõikvõimalike eurodirektiividega, lüüa särama kui prillikivi.
    Et igaühe soovidele vastu tulla, poetati seadusesse kõikvõimalikke kummalisi sätteid.
    Usina lobitöö ajel kirjutati kevadel jõustunud seadusse ka nõue, et hankel osalejail ei tohi olla eelneva 12 kuu jooksul kokku rohkem kui 30 päeva maksuvõlgu.
    Pealtnäha poleks selles ju midagi paha, paraku on maksuvõlg aga lai mõiste: selle alla mahuvad nii krooniline riigimaksudest kõrvalehiilimine kui ka pisipatud.
    Tulemusena kahaneb sisukate hangete arv kiiresti nulli lähedale, kuna hanke võidab mitte parim, vaid sündmustevaeseima ajalooga pakkuja - mees ilma minevikuta.
    Kui ametiautot kasutav töötaja saab parkimistrahvi, on see juba põhjus ettevõte hankel osalejate seast kõrvaldada.
    Isegi kui ettevõttel enda teada võlgu pole, võib pärast tuludeklaratsiooni esitamist firmasse tulev audit leida mõne vea - ning maksuvõlg ilmub kui jänes tühjast kübarast. Ettevõte kõrvaldatakse hankelt, tagatisraha jääb riigile ning rohkem seda firmat riigihangetel ei nähta.
    Nii jääbki hangetel osalejaid aina vähemaks. Mis mõtet on koostada töö- ja ajamahukaid pakkumisi ning maksta tagatisraha, kui lõpuks kuulutatakse võitjaks ainus järelejäänu, sõltumata hinnast?
    Firmad, kes riigihangetel osaleda võinuks, ei võida sellest kindlasti. Aga suuremat rõõmu pole konkurentsi puudumisest ka riigil.
    Juba on hangete hinnad hakanud uljalt kõrgustesse rühkima. Praeguseks ei meeldi kurikaval nõue enam kellelegi, ükski huvigrupp ei taha selle autorsust omaks võtta.
    Mart Opmann näitab näpuga Eesti Tööandjate Keskliidule ja rahandusministeeriumile, liidu volikogu esimees Enn Veskimägi aga ajab sõrad vastu: pole teinud, meile ei meeldinud see algusest peale!
    Lõpuks polegi tähtis, kes niisuguse nõude seadusse kirjutas, olulisem on sellest vabaneda.
    Ja tõepoolest, nüüd ongi võetud ette kava võlapügal seaduses ära muuta. Äripäeva arvates on see õige ja hea.
    Ehkki parem oleks muidugi algusest peale tarvitamiskõlbulikke seadusi teha.
    Koolitusfirmadele toob küll palju rõõmu, kui iga seadusemuudatuse järel saab ettevõtetele uue koolituse korraldada, kuid pikemas perspektiivis on stabiilne majanduskeskkond siiski rohkem väärt.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.