Võlakeeld sai riigihankele saatuslikuks

Lemmi Kann 12. november 2007, 00:00

Selle aasta mais kehtima hakanud riigihangete seadus kehtestab piirangu, mille järgi ei tohi firmal olla maksuvõlgu. Probleem tekib sõna "maksuvõlg" käsitlemisest.

See ei tähenda sugugi vaid pahatahtlikult riigimaksudest kõrvalehiilijaid või kroonilisi maksuhilinejaid.

Sinna alla lähevad nii hilinenult laekunud arvete tõttu muudetud maksudeklaratsioonid kui ka kreeditarved, mis võivad tekitada hoobilt maksuvõlgnevuse mitmesaja päeva ulatuses.

Mõned juhused võib liigitada lausa tragikoomika valda, sest arvesse läheb näiteks ka parkimistrahv, mis hankedokumentide esitamise hetkeks tasumata on jäänud.

"Kahjuks ei ole see hüpoteetiline konstruktsioon, seda on ka tegelikult juhtunud," vangutas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikadirektor Reet Teder kurvalt pead.

Tallinna linnakantselei riigihangete büroo juhtivspetsialisti Leili Juursoo sõnul on täiesti tavaline, et hankel osalejatest kolm-neli pakkujat välja kukub ning võidu võtab viimane sõelale jäänu.

"Pakkujaid on niigi vähe ja hankija ongi tihti sunnitud võtma kõige kallima pakkumise. Võib-olla ei jää varsti ühtegi pakkujat," nentis Juursoo.

Pakkujate read kuivavad kokku, kuna hankelt kõrvaldatud firma jääb ilma ka tagatisrahast ning teist korda näppe kõrvetama enam ei tulda. Lisaks lööb aina lühenev pakkujate pink üles ka hinnad.

"See on kõige ehtsam rumalus, mis sinna sisse kirjutati. See on lose-lose situation!" põrutas Facio Ehitus ASi juhatuse esimees Toomas Tromp.

Kõige valusamalt jäävad Trombi sõnul selle seaduse hammasrataste vahele väiksemad firmad. Suurettevõtted vingerdavad paragrahvimärgi keerdude vahelt välja, tehes maksuametile "igaks juhuks" ettemakseid ning vormistades pakkumisi tütarfirmade nimel.

"Saatsin sel teemal kirja ka rahandusministrile, kes vastas mulle umbes-täpselt nii, et kuidas selline asi küll sai juhtuda," rääkis Tromp.

Riigihangete seaduse arutelu vedanud Mart Opmanni sõnul saatis eelnõu menetlemist tugev surve ja pidev piikide murdmine Aivar Sõerdi juhitud rahandusministeeriumiga.

"Riigikogu majanduskomisjonis käis selle ümber tuline vaidlus ja andmine. Kord jõudis punkt ettepanekute nimekirja ja järgmisel hetkel oli sealt jälle kadunud," meenutas Opmann, kelle sõnul tuli paksu verd tekitanud ettepanek tööandjate keskliidu ja Enn Veskimägi poolt. Ettepanekut toetas aktiivselt ka rahandusministeerium.

Enn Veskimägi sõnul on riigihanke seaduse eelnõu kogu aeg parandatud ja muudetud. "Ja lõpuks, kui trükivalgust nägi versioon, mis valitsusse läks, oli seal kümneid muudatusi tehtud," nentis Veskimägi, nõustudes sellega, et seadus on ELi direktiividest tunduvalt rangem eestimaine kodukootud versioon. "Me keerame paljude asjadega vindi üle."

Kehtivat redaktsiooni toetasid eelnõu ettevalmistamise ajal mitmed hankijad, samuti leidis see tugevat toetust just ettevõtjate esindusorganisatsioonidelt, kes olid kaasatud riigihangete seaduse eelnõu väljatöötamise töörühma.

Praktika on paraku näidanud, et Eesti ettevõtjad ei käitu nii seadusekuulekalt, kui riigihangete seaduse väljatöötajad eeldada soovisid. Seetõttu on tekkinud olukord, kus riigihangetel puuduvad mõnes valdkonnas pakkujad, kellega oleks võimalik hankeleping sõlmida.

Et hangete luhtumine ei saa olla ühegi seaduse eesmärgiks, algatasime seadusemuudatuse, millega piiratakse hankija kohustust riigihankel osaleva isiku hankemenetlusele eelnevat maksukäitumist kontrollida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing