Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tarbimisralli Kaubamajas kestab
Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp ütles eilsel pressikonverentsil, et kaubamajade uute klientide ehk nn sisenejate arv oli viimasel üheksal kuul 5% kõrgem, mis räägib tema sõnul vastu sellele, et inimesed on väsinud kaubandusest ja ei külasta enam kaubanduskeskusi. Samuti rõhutas Puusepp, et sisenejate ja ostude vaheline suhe on kasvanud väga jõudsalt, mis räägib samuti vastu sellele, et inimesed ei osta enam või ei leia sobivat kaupa või ei ole hinnatase sobiv. Ka püsiklientide osatähtsus, vaadates partnerkaardi omanike kasvu, on kerkinud.
"Inimeste palkade kasv ei aeglustu. See jätkub lähiaastatel veel samas tempos," ütles Puusepp küsimuse peale, kuidas seletada vastuolu, et langeva majanduskasvu taustal tarbivad inimesed jätkuvalt agaralt.
Puusepp möönis, et järgmisel aastal tuleb jaekaubanduse kasvuks 10-14%, mis tähendab, et kasv kindlasti aeglustub. Samas jaguneb kasv sektoriti suhteliselt erinevalt. "Selverite ketis järgmisel aastal kukkumist ei tule. Või ka ilusektoris, sest kõik põhineb inimeste tarbimisharjumustel," oli Puusepp veendunud. Ta põhjendas stabiilsust sellega, et kes on ikka harjunud ostma kallimaid tooteid, jääb neid ka edasi ostma.
Lisaks mainis Puusepp, et kõige suuremad kuluartiklid on tööjõud ja eri energialiigid. "Nendega tuleb lihtsalt arvestada, ega muud ei saagi nendega võitlemisel ette võtta," nägi ettevõtte juht lahendust raha söövale probleemile.
Kuigi suurimateks konkurentideks pidas Puusepp toidukaupade kettidest Rimi ja Maximat, siis ei näinud ta otsest probleemi näiteks selleski, et Kuressaares asuvad peagi kõrvuti praegune Selver ja Säästumarket ning peagi rajatav Rimi.
Lähemas tulevikus ei näe Puusepp, et keegi suurematest kaubanduskettidest võiks kaduda. Tema hinnangul võib see juhtuda väiksemate tegijatega.
Eilsel pressikonverentsil tutvustas äsja loodud Kaubamaja ilukauplusteketi TKM Beauty OÜ juht Lea Endrikson uut brändi, millega laienetakse kolme Balti riiki. Endrikson ütles, et keskmine eestlane kulutab ilutoodetele aastas 2000-2500 krooni.
Endriksoni andmetel kulutatakse Põhjamaades ilule aastas 7000-8000 krooni, Prantsusmaal ja Saksamaal isegi ligi 10 000 krooni elaniku kohta. "See näitab, et meie suund ja siht on õige," kommenteeris Endrikson iluvaldkonna laienemise põhjuseid.
Tallinna Kaubamaja püüab oma uue ilukauplusteketiga eristuda seni turul olevastest pakkujatest. Endrikson uskus, et nad hakkavad eristuma läbi iluteenuse pakkumise, st avatakse ilustuudiod juuksuri-, küüne- ja spaateenusteni välja. Plaanis on avada 3-4 aastaga kuni 15 I.L.U. kauplust Baltimaades.
Endrikson toonitas, et nad annavad ka meestele õiguse ilule, st hakkavad pakkuma senisest enam ja otsesemalt tooteid meestele. "Uus kauplustekett ühendab endas nii ilu, emotsiooni kui ka matemaatikat," tutvustas Endrikson Kaubamaja uue brändi ideoloogiat, mille motoks on ingliskeelne fraas: I love you are beautiful.
Kaubamaja müügitulemused olid juba varem teada ja seega käibe real üllatusi ei olnud. Küll aga valmistas positiivse üllatuse kasumlikkus ning puhaskasum ületas meie ootusi umbes 15% võrra.
Kolmanda kvartali kasumlikkus oli üle mitme aasta üks tugevamaid ning sedavõrd optimistlikud me oma prognoosides olla ei julenud. Aktsia soovituse tõmbasime oktoobri esimesel poolel "osta" pealt "akumuleeri" peale. Hinnasihti (10 EUR) me küll ei muutnud, kuid tõdesime tol korral ning oleme endiselt arvamusel, et praeguses majanduskeskkonnas on hinnasihi saavutamiseks kuluv aeg pikenenud. Seega kokkuvõttes oleme Kaubamaja kohalt ettevaatlikumaks muutunud (nagu ka peaaegu kõigi teiste ettevõtete osas).
Ilutoodete brändi turuletoomine iseenesest pole uus uudis ning oleme sellesse alati suhtunud positiivselt. Meie hinnangul võib selle segmendi kasumlikkus osutuda suuremaks kui praeguste tegevusvaldkondade oma, mis mõjub positiivselt kogu grupi tulemustele. Pikemas perspektiivis peame valdkonna potentsiaali heaks, kuid jahtuva majanduskliima taustal võib selle efektiivne käivitumine võtta mõnevõrra kauem kui esialgu planeeritud.
Autor: Virge Lahe