Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
USAs majanduslanguse oht
Wall Streetil valitseb igavene kevad, kuigi kõik märgid viitavad, et USA elab läbi kõige hullemat eluasemeturu krahhi alates suurest depressioonist. Aktsiaturg pidutseb edasi, nagu homset ei tulekski, hoolimata kogemusest, et krahhidele USA eluasemeturul järgneb majanduslangus.
Majandusteadlase Ed Leameri uurimus näitab tihedat seost USA eluasemeturu ja majanduse tsüklite vahel - kümnest sõjajärgsest langusest kaheksale eelnes suur langus elamuehituses.
Ohtu, et eluasemeturu langus toob kaasa üldise majandussurutise, suurendab languse tõsidus. Pärast 80%-list tõusu 2000-2006 kukuvad USA elamuhinnad nüüd pidevalt (esimest korda enam kui 70 aasta jooksul). On põhjust uskuda, et hinnalangus jätkub paar aastat veel kiiremas tempos. Näiteks Goldman Sachs ennustab hindade langust 15-30%.
Wall Streeti optimistid aga püüavad eluasemeturu muresid inimeste silmis pisendada. Nad rõhutavad, et elamuehitus moodustab USA majandusest vähem kui 5% ja isegi kui turgu tabab tõsine langus, ei luba USA majanduse üldine paindlikkus surutisel tekkida. Nad jätavad tähele panemata faktorid, mis on muutnud USA majanduse tavalisest haavatavamaks. Elamute kallinemine on andnud viimase viie aasta jooksul tohutu tõuke USA tarbimisele - see moodustab majandusest 70%. Elamute hindade tõustes välja võetud laenud on lubanud ameeriklastel suurendada tarbimist kiiremini, kui on tõusnud nende sissetulekud.
Kuna kinnisvara hinnad nüüd langevad, keeratakse see tarbimiskraan kiiresti kinni. Juba aasta alguseks olid refinantseeritud laenud vähenenud 150 miljardi dollarini aastas, 2006 oli see näitaja veel 700 miljardit. Ja kukkumine jätkub, sest kinnisvara hakkab muutuma odavamaks kui selle tagatisel võetud laenud.
Samuti jätavad Wall Streeti optimistid tähele panemata negatiivsed mõjud, mis elamuhindade langusel on laenukriisile. Laenukriisi keskmes on ju hirmud, et antud eluasemelaenud toovad suurt kahjumit, mis on peidetud finantsstruktuuridesse. Hirmud teravnevad, kui saab selgeks, et hinnad niipea ei stabiliseeru ja finantssüsteemi kahjud on vähemalt kaks korda suuremad kui USA keskpanga esialgu pakutud 100 miljardit.
Kui USA majandust tõesti langus tabab, pole see esimene kord, kus aktsiaturg on jätkanud rallimist vahetult enne surutise saabumist. Nii juhtus 1980. ja 2001. aasta majanduslanguste ajal. Mida on aktsiaturule raha paigutanud investorid küll minevikust õppinud?
Autor: Desmond Lachman