Välisinvestorid maandavad krooniriski

Piret Reiljan 13. november 2007, 00:00

"Me ei näe, et krooni vastu oleks tugevaid spekulatiivseid positsioone. Küll aga on paljud korporatiivsed kliendid, kelle vara on kroonides või mõnes teises Balti valuutas, asunud maandama oma valuutariski," rääkis Nordea Marketsi analüüsiosakonna juht Roger Wessman. "Kohalikest rohkem on asunud oma riske maandama välismaised investorid, eelkõige naabermaadest pärit emafirmad."

Hansapank Eesti juhi Priit Põldoja sõnul on valuutariskide maandamise huvilised just Skandinaavia ettevõtted. "Kuna Skandinaavias räägitakse oluliselt rohkem Baltimaade majandusest kui mujal, siis on ka nende huvi riske maandada suurem," ütles Põldoja. Ta lisas, et valuutariskide maandamisel muutusid Skandinaavia päritolu kliendid aktiivsemaks kevadel. "Mina selles käitumises valuutariski ei näe, kuna meie pankadel ja tööjõuturul on piisavalt puhvreid," märkis Põldoja.

SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse juhi Riho Undi sõnul pole valuutariskide maandamine hüppeliselt kasvanud. "Samas on klientide teadlikkus antud valdkonnas kasvanud," lisas Unt.

Nordea Marketsi analüütik Wessman toonitas, et kuigi riskide maandamisel pole tegemist spekulatiivse rünnakuga, on nende kahe käitumise mõju Eesti kroonile sarnane. "Kui ettevõtjad maandavad riske, siis nad peamiselt müüvad kroone tulevikutehingute vormis või viivad oma Eestis asuvate tütarfirmade kasumi siit välja. Mõju on aga täpselt sama nagu kroonide spekulatiivsel müügil," märkis Wessman.

Numbreid ega konkreetseid näiteid Wessman valuutariskide maandamise kohta välja tuua ei saanud. "Mida meie kliendid teevad, on isiklik info ja seda ma ei saa avalikustada," nentis ta.

Sampo Panga juht Aivar Rehe kinnitas, et kuigi omaniku Danske Panga sõnumid Baltimaade majandusele on olnud kõike muud kui lootustandvad, pole äriklientide käitumine muutunud. "Tõsi, seda võib öelda, et välisinvestorid on praegu pigem äraootaval seisukohal ega torma siia raha paigutama," rääkis Rehe. Ta lisas, et positsioonide ümberhindamise aeg tuleb 2008. aasta teises kvartalis. "Seni on turul aega stabiilsemaks kujuneda, kui osapooled oskuslikult käituvad," märkis Rehe.

Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja Ülo Kaasik ütles, et hirm Eesti krooni kursi muutuse ees on asjatu.

"Eesti kroonid on kaetud välisreservidega ning hirm kursi muutuse ees on asjata. Eesti krooni fikseeritud kurss on kogu taasiseseisvumise aja jooksul olnud Eesti peamiseks eduteguriks. Meil puudub igasugune vajadus senise poliitika muutmiseks. Lisaks sellele on kursi muutmine praktiliselt võimatu, nõuab eraldi parlamendi otsust, samuti oleks see majanduspoliitiliselt täiesti mõttetu," kommenteeris Kaasik.

"Kuigi Eesti krooni tulevikutehingute hinnad on täna mõnevõrra tõusnud, on krooniturg rahulik ja märkimisväärseid spekulatiivseid rahavooge ei ole," ütles Kaasik.

Eesti krooni 15aastase ajaloo jooksul on olnud märksa kõrgemaid hinnatasemeid, lisas Kaasik.

Kaasik kinnitas, et Eesti Pank emiteerib ainult nii palju kroone, kui tal on välisreserve. "Sellest järeldub, et tavakujul valuutaspekulatsioone keskpanga vastu teha ei saagi," lisas Kaasik.

Soome majandusleht Kauppalehti kirjutas eile oma paberlehe kaheksanda lehekülje veeru-uudises, et Eesti kroon on 15 aasta halvimas seisus. Leht tsiteeris Nordea Panga üksusejuhti Jussi Lahtit järgmiselt: "Krooniga spekuleeritakse tugevasti. Esialgu on krooni side euroga vastu pidanud, kuid kroonile ei taheta turgudel saada enam kuidagi head hinda."

Kui aripaev.ee võttis ühendust Jussi Lahtiga, et küsida tema väljaöeldu tagamaid, väitis ärireisil viibinud mees, et tema pole Soome meediaga suhelnud ega tea teemast midagi.

Kauppalehtist ei osatud ka pärast asja uurimist öelda, kes veergu kõnealuse uudise kirjutas. Paberlehe uudistetoimetaja Juha Ruonala väitis, et uudise Eesti kroonist tegi online-toimetus. Online-toimetaja Henriikka Pulli sõnul oli aga tegu pigem paberlehe uudisega. Loo autor jäigi selgusetuks.

Spekulandid üksi ei saa Eesti krooni põhja lasta, sest kui Eesti Pank devalveerimist ei taha, siis seda ei tule. Keeruline oleks olukord siis, kui mõni kommertspank satuks kriisi ja tekiks küsimus, kas Eesti Pank tema päästmiseks n-ö viimast laenu pakuks. Kuna suured pangad finantseerivad ennast välismaalt, puudutab see pigem Eesti väikepanku.

Et spekuleerida Eesti krooni vastu, oleks vaja Eesti Pangal kehva tagatisega kümneid miljardeid kroone laenata ja tagasi müüa. Aga minu teada puudub Eesti Pangal instrument sellist ennasthävitavat laenu anda.

Suurpangad ei pöördu võimaliku probleemi tekkimisel Eesti Panga, vaid välismaa emapanga poole. Ja suurpangad ei soovi muutuda Eesti riigiomandiks - seega nad pigem küsiksid omanikelt lisaraha.

Urmas Sõõrumaa, suurärimees
Tegelen igapäevase äriga ja ei vaeva ennast devalveerimise ja spekuleerimise teemadega. Mis siin ikka spekuleerida saab? Siin on ju nii väike turg.

Kui devalveeritakse, siis loomulikult on halb, aga ma usun keskpankurite juttu. Ju nad teavad ja vastutavad selle eest. Ma ei ole tõtanud ettevõtete kroonihoiuseid eurodeks vahetama.

Rein Kilk, suurärimees
Mina lollustega ei tegele ja praegune krooni ümber toimuv on vaid meedia paanika. Paanika on halb teejuht. Devalveerimiseks ei ole mingeid makro- ega mikromajanduslikke põhjuseid.

Ma ei näe mingeid põhjusi, miks peaks äkki kroone eurode vastu vahetama. Ei ole ühtegi fundamentaalset põhjust, miks ma seda tegema peaksin.

On ilmunud paar artiklit Äripäevas, kuid need ei ole mõju avaldanud. Inimesed ei ole aru saanud kollase ja vahest ka roosa ajakirjanduse põhimõttest: lühenda ja liialda.

Mina oskan meelelahutust informatsioonist eristada ja need, kes seda teha ei oska, vahetavad kroonid eurodeks.

Aare Tammemäe, Arco Vara finantsjuht
Ma ei pea devalveerimisriski kõrgeks ja arvan, et praegusest paanikast võidavad vaid pangad.

Esiteks on fikseeritud kurss väga selge Eesti riigi strateegia ja praegu ei ole toimunud ühtegi sündmust, mis seda muutma peaks. Kes saaks kasu krooni devalveerimisest? Seda mina ei näe. Poliitiline risk, et kroon devalveeritakse, on väga väike. Palju õnne spekulantidele, ju neil on infot, mida meil ei ole! Elame ju avatud majanduskeskkonnas, kus info liigub vabalt.

Arco Vara on varakult pannud paika oma strateegiad ja tegeleb riskijuhtimisega aktiivselt. Meil on kohustuslikke varasid nii Eesti kroonides, Läti lattides, eurodes kui ka nende riikide valuutades, kus tegutseme. Meie devalveerimisriski kõrgeks ei pea.

Avatud infokeskkonnas aga reageeritakse iga asja peale ja kindlasti on neid, kes oma kroonid eurodeks vahetavad. Ning pangad võtavad neilt tasu.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing