Eestis makstakse Euroopa kehvemaid pensione

Aon Konsultatsioonide Londonis tehtud pensionitoetuste uuring näitab, et tuginedes vaesuse näitajatele ja vaadates üle 65aastaste sissetulekuid, on Inglismaa kõige vaesem riigipensionide piirkond. Inglismaale järgnevad Iirimaa, Belgia ja Eesti. Edetabeli esimene koht kuulub Luksemburgile.

Riigikogu liige Eiki Nestor ütles, et Eesti koht tabeli lõpuviisikus on täiesti usutav ning see on seotud meie demograafilise olukorraga.

"Pensionitase sõltub kahest tegurist - esiteks maksutasemest ning teiseks tööealiste ja pensioniealiste isikute vahekorrast. Esimese suhtes oleme poole peal, kuid teisega oleme viimased. Meil on 1,5 tööealist inimest pensioniealise kohta. Näiteks Saksamaal on see suhe 2,5," rääkis Nestor.

"Mehaaniline tööjõu sissetoomine ei aita samuti. Pensionisüsteemi jaoks on see ajutine lahendus, kuna tööealised, kes tulevad, on 20-30aastased ning 30-40 aasta pärast lähevad nad pensionile," rääkis Nestor. "Sotsiaalmaksu tõstmist ma ei toeta, sest see on kahe otsaga asi - see on sõltuv töötasust. Kogumispensioni suhtes on olukord aga muutunud vabatahtlike kogumise näol," ütles ta.

Aon Konsultatsioonide statistik Donald Duval ütles, et riigi rolli suhtutakse erinevalt. "Suuremas osas Euroopas usutakse, et riigi kohus on kindlustada inimestele mõistlik elatusstandard, võrreldes sellega, mis oli neil töötades," rääkis Duval. "Inglismaal on riigi roll kindlustada, et inimesed ei nälgiks. Kui inimesed soovivad elementaarsest tasemest enamat, peavad nad selleks ise säästma."

Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika professor ja Euroopa sotsiaalõiguste komitee liige Lauri Leppik lükkab ümber sotsiaalkindlustusameti väite, nagu ületaks Eesti pensionid Euroopa sotsiaalhartas nõutavat, kinnitades, et Eesti pensionisüsteem ei vasta Euroopa nõuetele.

"Ameti viidatud nõue, et 30aastase tööstaažiga isiku vanaduspension peab olema vähemalt 40 protsenti meeslihttöölise netopalgast, tuleneb Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksist ning seda nõuet Eesti vanaduspensionid rahuldavad, kuid sotsiaalharta nõuded ei ole identsed koodeksi nõuetega," ütles Leppik Postimees.ee-le.

Professori sõnul ei vasta Eesti pensionisüsteem sotsiaalharta standarditele, sest minimaalne vanaduspension (rahvapension) ei taga kaitset vaesuse vastu.

Sotsiaalkaitsekulutused sisemajanduse koguproduktist (SKP) on Eestis tõesti väikesed võrreldes teiste riikidega. Kuid Läti ja Leedu on enam-vähem samal tasemel. Eesti kulutused sotsiaalkindlustusele moodustavad 13,2% SKPst 2004. aastal. Euroopa Liidu keskmine oli 13 protsendipunkti kõrgem (26,2%). Eestiga sarnaselt väiksed kulutused olid Lätis (12,2%), Leedus (12,9%). Tabeli eesotsas on Rootsi (31,7%), Taani (29,8%) ja Prantsusmaa (29,3%). Kui me vaatame vanaduspensioni, mida uuringus käsitleti, siis Eesti on nende kulutuste osas SKPst tagantpoolt teisel kohal 5,7%ga 2004. aastast ning see pole muutunud. Eestist tagapool on üksnes Iirimaa (3%), kuid samas on nende vanuseline struktuur parem. Eestis tuleb pensionäre rohkem juurde, kuid pensionid SKPst pole suurenenud.

Lätis, Leedus ja Luksemburgis on see protsent SKPst 5,8, ELi keskmine on 10,8. Kõige rohkem kulutatakse Austrias (13,3), Itaalias (12,9%), Rootsis (12%), Saksamaal (12%). Need andmed käivad 2004. aasta kohta, sest Eurostati andmebaasi pole uuendatud.