Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ettevõtjad: languse põhi alles tuleb

Piret Reiljan 14. november 2007, 00:00

"Viimaste kuude majanduskasv oli ootuspärane. Liiga optimistlik oleks uskuda, et kasv sellest tasemest allapoole ei lange. Näiteks Eesti Panga prognoositud 4,5 protsenti võiks ehk alumine piir olla," sõnas Baltika tegevjuht Meelis Milder.

YIT Ehituse juhatuse esimehe Priit Saugi sõnul on eestlased seni pea jaanalinnu kombel liiva alla pistnud, ent üha kokku kuivavad kasvunumbrid sunnivad sealt uuesti välja vaatama. "Võib-olla on püksirihma pingutamine mõistlik. Kuid kuudega ei muutu midagi, pigem aastatega," rääkis Sauk. Ta lisas, et 6,4 protsendile kahanenud majanduskasv pole siiski veel põhi ja langus jätkub.

"6,4 protsenti majanduskasvu on igati hea tulemus igale arenenud riigile, nii ka Eestile. Kuid küsimus on trendides. Meie trend on negatiivne, kasv aeglustub ja see on probleem," võttis olukorra kokku NG Investeeringute juht Jüri Käo.

"Kasv kindlasti jätkub, kuid neljas kvartal ei lähe paremaks, pigem kasv aeglustub veelgi. Võimalik, et tuleb vaid 4,5 protsenti kasvu, kuigi annaks jumal, et ma eksin," märkis Käo.

"Kasvu aeglustumisest on nii palju räägitud, et erilisi emotsioone uued numbrid enam ei tekita. Teeme oma igapäevatööd suuremate muutusteta edasi," sõnas Harju Ehituse juht Aavo Teder.

Ärevaks muudaks pikaaegse ehitusfirma juhi majanduskasvu vajumine alla 5 protsendi, mida ei pea mees samas ise sugugi võimatuks. "Loodan, et päris nulli ei lange," märkis Teder.

Ka Rakvere Piima tegevjuht Jaanus Vihand ei pidanud majanduskasvu aeglustumist mingiks uudiseks. "Majanduskasvus ma küll näpuga järge ei aja. Kui üldse ei kasvaks, vot siis oleks halb," märkis ta.

"Kindlasti tuleb neljanda kvartali kasv veel väiksem kui praegune ja ka järgmisel aastal tuleb väike kasv. Ilmselt ülejärgmisel aastal tulevad taas tõusunumbrid," ennustas A. Le Coqi õlletehase juht Tarmo Noop. Samas pidas ta kasvu pidurdumist positiivseks, kuna seni on ettevõtjate elu liiga kerge olnud ja pole õieti pingutama pidanudki.

Kuigi Tarmo Noobi sõnul on tervitatav, et jahtumise märke hakkab tulema, peab ta ülioluliseks, et majanduskasvu pidurdumisele järgneks ka palgaralli raugemine. "Palgasurve on suur ja tööstuses on see jätkuvalt tõusnud. Samas on just tööstus majanduskasvu edasiviiv jõud," nentis Noop.

Õlletööstur lisas, et allhangetele orienteeritud tööstusharud kaotavad palgasurve jätkudes konkurentsivõime ning peavad edaspidi ümber orienteeruma.

"Täna on juba hilja mõelda, mida saaks ette võtta. Kitsamate vägede peale pole kunagi patt mõelda, kuigi tulevikku on raske ette näha," kommenteeris YIT Ehituse juht Sauk majanduskasvu languse mõjusid palgakasvule ja tööhõivele.

Suurärimees Käo nõustus, et kui majanduskasv aeglustub, siis mõjutab see ka tööhõivet ja palgakasvu. "Need küsimused muutuvad teravamaks. Kui ettevõttel on oma kaupu ja teenuseid raske müüa, siis vähendatakse lõpuks tootmismahtusid," vihjas ta.

Milder toonitas, et riskide hajutamiseks on tähtis kasvada erineva kiirusega võimalikult paljudel turgudel. "Eesti ja Baltimaade kõrval püüame läbi lüüa ka suurematel turgudel, mis on seni õnnestunud," rääkis Milder.

Ta lisas, et majanduse tasakaalutuste kiuste pole siiski ka kohalikul turul märgata, et inimesed moekaupu ja rõivaid vähem ostaksid.

Aivar Rehe, Sampo Panga juht
Lootsin näha eelmisest kvartalist madalamat kasvu, mis ka tuli. Suund alla näitab selle aasta tervikvaadet ja valmistab meid ette uueks aastaks, kui näeme veel madalamaid numbreid. Märgusõna uuel aastal on efektiivsus, mida oodatakse kõigilt majanduse osapooltelt.

Täiendav likviidsuspuhver kulub samuti kõigile ettevõtjatele marjaks ära. Pangandusteenuste puhul ägeneb konkurents, mis hakkab suruma teenuste hindadele ning on kliendile positiivne uudis. Tasakaalupunkti otsimine on meie võtmesõna järgmisse aastasse vaadates.

Vahur Kraft, Nordea Panga juht
Kindlasti ei saa rääkida põhjast - tegemist on vaid ühe vaheetapiga majanduse kohandumise näitajate rivis. Majanduskasvu aeglustumine peaks andma kainestava signaali nii avalikule kui ka erasektorile liig optimistlikke ootusi vähendada.

Samamoodi peavad eraisikud mõistma majandustsükli muutumist ja oma ootused, näiteks sissetulekuootused, ümber vaatama. Selge on see, et majandustsükli muutudes toimuvad muudatused ka laenamise osas. Siinkohal on aga oluline silmas pidada erinevaid sektoreid - kui mõnes sektoris toimub aeglustumine, siis teises jällegi elavnemine.

Ahti Asmann, SEB Eesti Ühispanga juht
Eesti majandust on ootamas ees väike langus, kuid see on loomulik, majandustsüklitest tulenev ning ei midagi katastroofilist. Järgmise aasta majanduskasvuks prognoosime 4% ja 2009. aastaks juba 5,5%.

Kahel eelmisel aastal kasvas majandus oluliselt kiiremini potentsiaalsest tasemest ja kasvunumbrid olid lausa kahekohalised. Seega on kasvu järkjärguline aeglustumine hea uudis, kuna see sillutab teed oodatud majanduse pehmele maandumisele. Majanduskasvu aeglustumise mõju ettevõtetele oleneb sellest, kui helgeid prognoose tehti ja kuidas keegi tulevikku näeb. Väga optimistlikke prognoose teinud ettevõtetel on oht sattuda raskustesse, kui nende äriplaanis ei ole kohta tagavaraplaanile.

Majanduskasvu aeglustumine ei tule üllatusena ei pankadele ega ettevõtetele, seega suuri muutusi ettevõtluslaenude andmisel ma ei näe. Hästi läbimõeldud ettevõtmised saavad endiselt pangapoolse heakskiidu ning toetuse.

Maris Lauri, Hansabank Marketsi makroanalüütik
Üsna ootuspärane uudis. Kindlasti kasvu aeglustumine jätkub. Pikaajaline keskmine on 6,6%, mis võib lühema aja jooksul võnkuda ühele ja teisele poole. Viimase kvartali tulemus ongi sarnane pikaajalisele keskmisele, midagi katastroofilist ei ole. Ettevõtjatel võib edaspidi hoopis paremini minna, sest stabiilse majanduskasvu puhul saavad nemad oma tegevust normaalselt planeerida. Kui küsite, milliseid numbreid ma majanduskasvu real näha ei soovi, siis on selge, et keegi ei taha seal näha negatiivseid numbreid.

Maris Lauri, Hansabank Marketsi makroanalüütik
"Ettevõtjatel võib edaspidi hoopis paremini minna, sest stabiilse majanduskasvu puhul saavad nemad oma tegevust normaalselt planeerida.

Tarmo Noop, A. Le Coqi juht
"Kindlasti tuleb neljanda kvartali kasv veel väiksem kui praegune.

Priit Sauk, YIT Ehituse juhatuse esimees
"6,4 protsendile kahanenud majanduskasv pole siiski veel põhi.

Meelis Milder, Baltika tegevjuht
"4,5 protsenti võiks ehk alumine piir olla.

Aavo Teder, Harju Ehituse juht
"Ärevaks muudaks majanduse kasvu vajumine alla 5 protsendi.

Jüri Käo, NG Investeeringute juht
"Võimalik, et neljandas kvartalis tuleb vaid 4,5%, kuigi annaks jumal, et ma eksin.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:10
Otsi:

Ava täpsem otsing