Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Silicon Valley elu-olu nägemine paneb avaralt mõtlema
Reisi läbi avanes võimalus tunnetada sealset ettevõtluskliimat, tajuda õhustikku, kus sünnivad kogu maailmale olulised lahendused ja tooted.
Kui meil alles ajavad sellised mõisted nagu "inkubaator", "klaster", "riskikapital" ja "riskifondid" oma juuri, siis Seattle piirkonnas ja Silicon Valleys toimis nn teadmistepõhine majandus täie hooga. See oligi see, mis meid huvitas ja millega tutvuma läksime.
Silicon Valleys on hulgaliselt inkubaatoreid ja toimivaid klastreid, seal tegutsevad aktiivselt riskifondid ja sinna paigutatakse oluline osa maailma riskirahast, tootmine on ühendatud ülikoolide ja arenduskeskustega, infrastruktuur toetab heade ideede elluviimist.
Raamatute või interneti kaudu saab küll tutvuda sealse ettevõtluskliimaga, kuid näha seda kõike tegelikkuses toimivana on hoopis midagi muud. Sihipärasus ja soov areneda on esimene, mis silma hakkab. Teiseks muidugi efektiivsus selle eesmärgi saavutamisel. Ja jõuline mentaliteet viib ka tulemusteni - piirkonna areng ja edukate ettevõtete osakaal on selle tunnistus.
Microsoft tutvustas uusi arengusuundi nii äri kui ka kodu vallas, sh targa koduga seotuid. Mis seal salata -
kümnetesse miljarditesse dollaritesse ulatuva turumahuga kiiresti kasvav segment tundub Microsoftile huvi pakkuvat.
Muljetavaldav oli kodu jaoks loodud inimkeeli suhtlev arvutisüsteem, mis seiras pereliikmete tegemisi, haldas maja tehnosüsteeme ja infot alates toiduretseptidest arvepidamiseni, aitas lapsi koolitundide ettevalmistamisel, valvas maja jms. Oma osa selle kõige väljaarendamisel on ilmselt ka Bill Gatesil, kelle üks hobi on kodu automatsiseerimine ning kes kuuldavasti eksperimenteerib üsna palju.
Üks mõte sai kinnitust - väga hea idee leiab alati oma väljundi, tuleb vaid see leida. Sündigu see idee siis Silicon Valleys Google'is või Washingtoni Ülikoolis või Eestis. Meie häda kipub olema piiratud mõtlemises, orienteerumises eelkõige kohalikule turule, isegi püstitamata teisi eesmärke. Küllap peitub selle põhjus meie ei-tea-küll- kust sisse juurdunud mõttelaadis, et näiteks Ameerika turule ei pääse me niikuinii. Veendusin - hea äriideega pääseme.
Kes seda suudavad, neid aitavad juba sealsed tugistruktuurid ja seda efektiivselt. Sest ka nende ärihuvi on sellised ideed kiiresti ja jõuliselt ellu viia. Ideede realiseerimiseks on loodud infrastruktuur, ettevõtlust soodustavad tõhusad instrumendid, sh toetused ja maksusoodustused alustavatele ja tehnoloogiavallas tegutsevatele ettevõtetele.
Külaskäik Google'isse andis näite soodsast innovatsioonikliimast. Mitme tuhande töötajaga ettevõttes on kõik allutatud sellele, et luua inimestele võimalused loominguliseks tööks. Firmas on väga liberaalne tööaja reeglistik, hierarhia on nõrk, tööülesanded võetakse kompanii arengustrateegiast johtuvalt ning nendega määratletakse oma roll firmas ja võetakse vastutus.
Rohkete soodustuste hulka käib tasuta toit - ka töötaja perele - õhtuks koju kaasa, lastehoiukohad, pesumajad, spordisaalid oma köögiviljaturg jms. Võime kujutada, millises vabas ja olmemuredest priis õhustikus sealsed inimesed töötavad. Midagi sarnast püüab luua Tallinnas Ülemiste City.
Mis äramärkimist väärib, on nii Seattle'i kui ka San Jose linnavõimude tõsised pingutused linna elukeskkonna muutmisel nii heaks ja mugavaks, et tippspetsialistid ja ettevõtjad tahaksid nendesse linnadesse elama asuda. Need linnad olid silmatorkavalt heas korras, rohkete parkidega kaunilt kujundatud, hea liikluskorraldusega ja puhtad.
Selles osas on nii tehnoloogiaettevõtetel kui ka munitsipaalvõimudel ühised huvid. Ettevõtted said linnadelt tuge tipptegijate kohalemeelitamiseks ja linnad taas suurt maksutulu edukalt toimivate, kõrgepalgalise ning suure töötajaskonnaga ettevõtete tõttu. See toimis silmnähtavalt.
Meil Eestis on veel palju vaja ära teha, et saada teadmistepõhise majandusega riigiks, kuid üht saame teha kohe - vaadata maailmas ringi, õppida kogemustest ja mõelda senisest avaramalt.
Infotehnoloogia, masinaehituse ning elektroonika valdkonna ettevõtjad käisid Tallinna linna toel Seattle'is ja Silicon Valleys õppereisil.
Reisi programmi kuulusid nii maailmakuulsate ja edukate firmade kui ka ettevõtluse tugistruktuuride külastused.
Seattle'i piirkonnas aitas kohtumisi korraldada Eesti aukonsul Paul Raidna. Ettevõtjad käisid Seattle Trade Development Alliance'is, mis on IT-valdkonna ärilist koostööd arendav erafirma.
Microsofti peakorteris avanes Eesti firmade esindajatel võimalus elektroonikahiiu asepresidendi John Frankiga arutleda Eesti ettevõtete võimaliku koostööst üle Microsoftiga teadus-ja arendustegevuse vallas. Boeingu lennukitehases sai näha tõeliselt moodsat tootmisprotsessi.
Silicon Valley piirkonnas külastati Cisco Systemsi peakorterit, kus saadi aimu videokonverentsi süsteemist TelePresence. Käidi ka ettevõtlusinkubaatoris US Market Access Centre, mille tegevus on välisfirmade USA turule sisenemise toetamine.
Kohtumisel San Jose linnavalitsuse rahvusvahelise koostöö projektijuhi Joe Hedgesiga ja linnavolikogu liikme Nancy Pyle'iga sai selgeks, et Silicon Valley ettevõtete üliheadele majandusnäitajatele vaatamata osutab linnavalitsus firmadele ometi süsteemset tuge ja abi.
Autor: Urmas Kõlli