Sõidukite jaemüüjate TOP

Ardo Kalda 14. november 2007, 00:00

Eelmise autonäituse korraldajad pole enam ühes paadis, vaid korraldavad eraldi üritusi. AMTELi teadaande kohaselt toimub nende peakorraldamisel autonäitus Tallinn Motorshow 2008 23.-27. aprillini Rocca al Mare messikeskuses.

Samuti teatas AMTEL, et tänase seisuga on praktiliselt kogu ekspositsioonipind välja müüdud ning korraldajad teevad pingutusi täiendavate pindade kasutuselevõtuks.

Osalemiskokkulepped on sõlmitud järgmiste automarkidega: BMW, Mini, Brilliance, Mercedes Benz, Jeep, Chrysler, Dodge, Mitsubishi, Subaru, Kia, Hyundai, Suzuki, Seat, Nissan, Cadillac, Saab, Corvette, Hummer, Toyota, Lexus, Land Rover, Mazda, Honda, MAN, Scania, Fiat, Alfa-Romeo, Renault, Opel ja Chevrolet.

Teate kohaselt käivad mõne margi teemal veel täpsustavad läbirääkimised konkreetsete pindade üle.

AMTELi juhatuse esimees Jaak Uudla: "Tänaseks on selge, et kevadel tehtud otsus korraldada näitus Rocca al Mares on olnud õige. Autofirmad soovisid saada rohkem kvaliteetset ekspositsioonipinda ning kliendikeskset suhtumist."

Samal ajal käib ka aktiivselt Motorex 2008 ettevalmistus. Motorex 2008 projektijuht Raul Sepp: "Eesti Näitused on teinud juba mitmeid investeeringuid ja ettevalmistusi järgmise aasta messi korraldamiseks.

Telkide asemel ehitab Eesti Näitused üles kaks uut ajutist halli, mis peaks rahuldama ka kõige nõudlikuma kliendi soove."

Parkimisprobleemide lahendamiseks on sõlmitud kokkulepe Tallinna lauluväljakuga. Koostööd tehakse ka Tallinna linnavalitsusega ning pannakse käima nii Viimsi-kui ka kesklinnasuunalised Park&Drive'i liinibussid. Tänaseks on Motorexi meeskonnal kokkulepped juba mitme maaletoojaga ning majandusministeeriumi ja Tallinna linnavalitsusega. Järgmise aasta Motorexil näeb väidetavalt hulgaliselt uudismudeleid, uusi tehnikasaavutusi ning põnevat ülevaadet kohaliku autotööstuse arengust.

Raul Sepp: "Mis toimumiskohta puutub, siis vastavalt 17.06.2005. a nelja osapoole, sh AMTELi ja üritusturundusfirma Orangetime vahel sõlmitud koostöölepingule saab järgmise aasta autonäitus toimuda vaid Eesti Näituste messikeskuses."

AMTELi juhatuse esimees Jaak Uudla: "Mingeid kohustusi näituse toimumiskoha, ekspositsioonipindade jagamise, programmi, reklaamikanalite, piletihindade osas nimetatud dokument kellelegi ei sea. Meie hinnangul on AMTEL oma tegevuses alati jälginud nimetatud kavatsuste protokollis võetud kohustusi, mida ei saa kahjuks öelda kõigi teiste osapoolte kohta."

Catweesi põhimahu annab uus Tallinna keskus Praegust automüügi kasvu Catweesi juhatuse esimees Margus Kangur küll ootas, kuid mitte niipea.

Kõige esimene Catweesi salong avati Pärnus, kolm-neli kuud hiljem sündis Tartu esindus. Müüakse mõlemas nii Hondat kui ka Citro?ni.

Tallinna tuleku otsuse taga ülemöödunud aasta lõpus oli tegelikult Honda Europe. Nimelt arvati, et suurtes linnades nagu Tallinn peaks olema vähemalt kaks diilerit. Konkurente oli rohkem. Teiste seas sai pakkumise ka Catwees, kes otsustas asja ära teha.

Uus suur maja kuulub Catweesi tütarfirmale ning peale autode müügisalongi asub seal mitu muudki tuntud ettevõtet. Pärnu kinnistu on sama tütarfirma oma, Tartus aetakse läbi rendipindadega.

Catweesi juhatuse esimees Margus Kangur arvab, et Tallinnasse tuldi väga õigel ajal. Esiteks jõuti maja ehitada veel väga mõistlike ehitushindade ajal, pärast mida kinnisvara hinnad tõusid.

Teiseks loomulikult oodati sellist automüügi kasvu, kuid et see nii kiiresti tuli, oli ka Kangurile üllatuseks.

Edu aluseks võib pidada seda, et firma käive on kõvasti kasvanud ja ka autoäri kasum on oluliselt tõusnud. Kanguri sõnul on need näitajad pidevalt 2007. aasta jooksul kasvanud ja tal loodab, et sel aastal saavutatakse käive peaaegu 600 miljonit krooni. Põhimahu Catweesi käibest ja kasumist annab tänasel päeval Tallinna keskus.

Et uute mudelite tulekul peab autoostja paratamatult ootama, on Kanguri sõnul tegelikult normaalne, sest ega autot ei lansseerita mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas ja nõudlus on kohe igal pool väga suur.

Eelmise aasta hittmudeli Civicu tarneajad on tänaseks stabiliseerunud ja igat keremudeli saab juba väga mõistliku ajaga kätte.

CR-Vga on siiani küll paraku nii, et mõnda spetsifikatsiooni tuleb üle paari kuu oodata.

Kangur nimetab ka, et Honda kui mark müüb niivõrd hästi, et vahepeal tuli müügimeestel tegeleda pigem autode jaotamisega kui müümisega. Praeguseks on situatsioon aga muutunud ja autosid tuleb siiski ka ise müüa.

Kangur ei usu, et autode müüginumbrid langusse läheksid. Üldse arvab Catweesi juhatuse esimees, et müüginumber võiks Eestis tõusta kuhugi 40 000 sõiduauto juurde, siis oleme teiste arenenud Euroopa riikidega samal pulgal. Loomulikult läheb selleni jõudmiseks aega ja iga aastaga kasvuprotsent väheneb.

Uus aasta on Elke Autole parem kui eelmine Elke Auto juhatuse esimees Riho Sepp julgeb nüüdseks juba kindlalt väita, et 2007. aasta on firmale oluliselt parem kui 2006. aasta.

Kui vaadata 2007. aastaks seatud plaane, siis Sepa sõnul õnnestus neile üle pika aja üsna täpselt pihta saada, sest võrreldes mullusega müüakse sel aastal pea kakssada autot rohkem kui mullu.

Eelnev jutt käib Toyota kohta. Lexuse müük 2006. ja 2007. aastal on Sepa andmeil stabiilne ja väga sarnane.

Muidu on müük olnud väga hea tõusuga, kuid Toyota ja Lexus on just viimastel kuudel tagasi andnud. Ära kukkus müük just septembris, kuid oma liistude juurde naasti jälle oktoobris. Sepa arvates on kerget tagasitõmbumist veel viimasel kahel kuul võimalik näha, kuid seda üksnes Lexusel ning mitte mingil juhul Toyotal.

Tagasivaates teeb Riho Sepp nii 2006. kui ka 2007. aastale kummarduse oma klientidele, kes on neid usaldanud. Selle nimel, et kliendid on tänaseks lojaalseks saanud, on aja jooksul ka palju vaeva nähtud.

Et Lexus koliks omaette katuse alla, on kaua oodatud. Riho Sepp räägib aga, et järgmisse aastasse minnakse ikka veel sama katuse all, kus praegu ollakse. Küll lubab mees muudatusi lähitulevikus.

Riho Sepa arvates ei kuku automüük küll miinusesse, sest autopargi uuenemine on täiesti normaalne nähtus. Kindlasti ei pea ta õigeks, et pidevalt hoiatatakse krahhi eest ning ähvardatakse, et ärge jumala eest praegu tarbige.

Üldine majanduskasv aitas veokimüüja esikolmikusse Keil M.A. juhataja Margus Mängeli meelest oli 2006. aasta tegelikult väga hea. Hea tulemuse tagamaid tasub otsida üldisest majanduskasvust ja usinamast ehitamisest - seetõttu lihtsalt oli kõigil veoautosid vaja.

Mängel arvab, et veokiturg on üldse majanduse liikumise suhtes väga tundlik. Kui nüüd majandusel peaks hakkama kehvemini minema, siis veokimüüjad on ühed esimesed, kes neid hoope tunda saavad.

Selline situatsioon on 1998. aastal juba juhtunud. Kui 1997. müüdi Eestisse ligi 700 veokit, siis 1998. aastal kukkus see number 120 peale. Mängel pakub, et sellist situatsiooni loodetavasti enam ei tule.

Keil M.A. juhataja Margus Mängeli sõnul on ettevõte tegelikult üsna vana ja asutatud juba 1993. aastal Valgas. Tegu oli Valga Autobaasi ja Helmut Keili ühisfirmaga. Algselt oli asupaigaks ainult Valga. 1995. aastal avati ka esindus Tallinnas, Peterburgi teel.

Algselt oli Keil M.A. hoopis Volvo veoautode esindaja, kuid 1999. aastal toimus muutus, kui hakati müüma MANi veokeid. Tänaseks on peamine keskus juba Tallinnas ja Valgas on alles vaid teenindus. Üks müügimees tegutseb põhiliselt Lõuna-Eesti piirkonnas, mis katab ka Valgat.

Veokimüüjad on viimasel ajal ostnud maid suurte magistraalide äärde, et sinna oma teeninduskeskusi püstitada. Margus Mängeli kinnitusel on nende teenindustega - enamasti küll partnerite abiga - terve Eesti ilusti kaetud. Praegune koht ehk Peterburi tee on samuti väga olulise magistraali ääres. Plaani kuhugi laieneda esialgu pole. Ainuke kitsaskoht on teenindus, mis võiks rohkem kliente teenindada.

Viimane on Mängeli hinnangul aga kinni mitte teeninduspindades, vaid hoopis tööjõu nappuses. Praegu otsitakse pidevalt mehaanikuid juurde ja koolitatakse neid oma teeninduse tarbeks.

Keil M.A. on konkurentidest ka väiksem. Mängeli sõnul on sel lihtne tagamaa.

Kui vaadata margiesinduse kohustusi, peaks ta suutma teenindada niipalju autosid, kui on registris. Võrdluseks on Scaniaid registris kuue tuhande auto ringis ja MANe selle aasta lõpuks loodetavasti kaks tuhat.

TOPi metoodika Edetabelisse pääsemiseks peab ettevõtte registreerimisaadress või tootmine/tegevus asuma vastavas maakonnas. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal.

2006. aasta TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest 2005. aasta majandustulemuste põhjal maakonna 150 käibelt suurima ettevõtte andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja paluti neid täiendada 2006. aasta majandusnäitajatega. Arvutustes osalesid kõik ettevõtted, kes saatsid TOPi koostamiseks vajalikud finantsnäitajad.

Ettevõtted seatakse pingeritta kuue näitaja põhjal: müügitulu 2006. aastal, selle kasv võrreldes 2005, maksueelne kasum 2006. aastal, kasumi kasv võrreldes 2005, rentaablus aastal 2006 ja omakapitali tootlikkus aastal 2006.

Ettevõtted reastatakse iga näitaja põhjal, iga koht järjestuses annab vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liidetakse. Võidab kõige vähem punkte kogunud ettevõte.

Kui andmed jõuavad õigel ajal Äripäeva, ent ettevõtet TOPis ei ole: ettevõttel pole olnud aktiivset majandustegevust kahel täielikul majandusaastal (2005-2006); puudusid mõned edetabelisse pääsemise eelduseks olevad finantsnäitajad.

Mullusest Automüüjate TOPi esikolmikust on tänases TOPis alles vaid eelmise korra võitja Elke Auto.

Eelmisel aastal rääkis Elke Auto juht Riho Sepp, et igal elualal on raske töölisi leida, kuid nemad pole selle pärast väga suurt muret tundnud. Seda juba põhjusel, et kaadri voolavus igal tasemel on väga väike.

Riho Sepp nimetas ka seda, et suure müügikasvu juures ta probleeme firmale ega selle klientidele ei näe, sest töökohti tehakse töökotta juurde, mis peaks ka kõige suuremad vajadused katma.

Firma juht Vello Tamm kinnitas, et kuigi Dacia turuletulekust oli palju abi, jäi põhirõhk ikkagi Renault'le ja esmakordselt müüs firma aastas üle tuhande auto. Tamme sõnul tegi firma tugevat tööd klienditeeninduse parandamise nimel, sellest siis ka head müüginumbrid.

Selle juht Jussi Pärnpuu arvas, et Eesti automüük on jõudnud ajajärku, kus turuosasid saab muuta poole protsendi jagu, kuid mitte enam kolmekaupa. Pärnpuu hinnangul on olukord selline, kus turul kukkumiseks peaks tegema päris rumalusi.

Eesti automüüjate jaoks on viimased aastad olnud väga mõnusad. Turg kasvas üle ootuste ning raha on teenitud soliidselt. Nüüd on 30-40% kasv minevik ja tuleb hakata keskenduma kliendile ja efektiivsusele.

Sarnaselt kinnisvarale jõuab kliendikeskne aeg kätte ka automüügis. Ilmselt on paljude jaoks tuttav olukord, kus automüügi salongis ei ole teenindus olnud väga hea. Automüüjate jaoks saab järjest olulisemaks kliendifookus. Edukad saavad olla vaid need, kes suudavad end ostukeskuse kontseptsioonist lahti rebida ja muutuda kliendikeskseks.

Eesti autoturu kasv järgmisel aastal on 10%. Miks ma selles nii kindel olen? Enamik automüüjaid ja liisingufirmasid on oma kasvuplaaniks seadnud 10% (+/-5%). Ja tahame või mitte, kui planeerime ja usume, et turg kasvab 10%, siis väga suure tõenäosusega see ka juhtub. Loomulikult toetab plaanide täitumist toetumine kogu majanduse prognoosidele ning oma kogemustele. Alati võib täide minna ka oluliselt mustem või valgem stsenaarium...

Kes automüüjatest järgmisel aastal võidavad, kes kaotavad?

Võitjad - keskkonnasõbralikkus ja kliendikesksus, kaotajad - suured saastajad. Lisaks sellele võib järgnevaid aastaid iseloomustada 3 märksõnaga: uued hitid, keskkonnasõbralikkus ja Euroopa-kesksus.

Autoturul sõltub autofirma edukus uutest mudelitest. Turuosa võtavad juurde müüjaid, kes pakuvad uusi hitte. Järgmise aasta hittidest aimu saamiseks tasub vaadata turule jõudnud mudelite eelkäijate edu ning samas ka Euroopa aasta auto kandidaate. Mõni neist saab kindlasti edukaks ka meie turul.

Valida tuleb keskkonna- ja kütusesõbralikkus - või maksta aastas 50 000 krooni rohkem. CO2 ja kütusekulu saavad olulisteks kriteeriumiteks auto valikul. Meid ootab ees suur või väga suur kütusehinna tõus. Kindlasti eelistatakse ökonoomsema mootoriga (reeglina diiselmootoriga) autosid, kui kütusekulu sama klassi autode puhul erineb aastas 20 000-30 000 krooni. Samuti tabab suurema mootoriga autode omanikke kulude kasv aastast 2012, kui Euroopa Liit kehtestab tootjatele CO2 heitenormi keskmiselt 125 g/km toodetava auto kohta (keskmisel linnamaasturil on see näitaja 200 g/km kohta).

Tavatarbija jaoks võib see tähendada, et kaheliitrise ja suurema bensiinimootoriga auto eest tuleb tasuda igal aastal 20 000-30 000 krooni rohkem. Kui teie liisinguleping on nelja või enama aasta pikkune, tasub seda tähele panna juba 2008. aastal autot soetades, sest 2012. aastal autot vahetades võib teie suure mootoriga auto väärtus olla oluliselt langenud.

Peugeot 207, Ford Focus, VW Golf, Renault Megane ja Opel Astra - mis need on? Üheksa kuuga enim müüdud mudelid Euroopas. Eesti autoturg liigub lähemale Euroopa autoturule. Kindlasti muutub meie hittmudelite praegune TOP aastaks 2010 oluliselt. Seda mõjutab suuresti meie kuulumine Euroopa majandusruumi ning regulatsioon, mis suunab tarbijaid ostma Euroopas toodetud ja keskkonnasõbralikke autosid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:10
Otsi:

Ava täpsem otsing