Termokaamera leiab üles maja seintesse tekkivad külmasillad

OÜ Termokaamera juhatuse liige Jaan Saksa sõnul tellitakse kõige enam termokaamera pilte siis, kui maja on juba valmis ning elanikud sees. "Termokaamera pilt tellitakse siis selleks, et kohtusse minna," märgib ta. Põhiline probleem on Saksa kogemusel tuuletõkke kehv paigaldus.

"Vill üksi sooja ju ei pea. Soojustusest pole midagi kasu, kui tuuletõke on liiga õhuke või halvasti paigaldatud," ütleb Saks.

Tema teada tuleb sellist probleemi väga tihti ette. Ta soovitab tellida termokaameraga mõõtmise enne, kui pannakse välis- ja siseviimistlus. Samuti soovitab Saks mõõtmise juurde kutsuda ehitaja, kes näeks siis oma vead ära.

Teine koht, kus soojuskaamerast võib kasu olla, on akende ümbrus. Saksa jutust tuleb välja, et ehkki plastaken peab sooja paremini kui vana puitaken, tekib probleem hoopis akna ümbruses.

Pahatihti on plastaken kitsa lengiga ning selle ümber lastakse küll vahtu, ent akna ümber jääb soojustuseks ainult kips. "Korralik puitaken on parem," kinnitab Saks.

TTÜ ehitusteaduskonna ehitiste projekteerimise instituudi erakorraline dotsent Lennart Sasi soovitab samuti termopildistamise korraldada siis, kui viimistlustöid ei ole veel alustatud, ent sees on küte juba olemas.

"Termopildistamise jaoks peab välis- ja siseõhu temperatuuride vahe olema vähemalt 15-20 kraadi," ütleb Sasi. Samas märgib ta, et termopildistamine ei näita hoone soojapidavust, vaid ainult lekkekohad.

Sasi sõnutsi tasub koos termopildistamisega teha ka alarõhukatse.

AA Infra tegevjuht Mati Tomp märgib, et akende ümbruse soojuslekked on rohkem ebamugavuse küsimus ning ei avaldagi küttekuludele nii ränka mõju kui just räästaalused lekked ning soojustamata katus. Ta toob ka näite, kus

180ruutmeetrise maja küttekulud olid 15 000 krooni aastas selle tõttu, et räästa all olid olulised soojuskaod.

Termopildid on hea infoallikas, mille põhjal piirete soojuspidavusest ettekujutus saada. Paljuski sõltub saadava info hulk hindaja kogemustest.

Nii peab kvaliteetne termopildiraport sisaldama ka ülevaataja järeldusi ja ettepanekuid, kuivõrd tellija enamasti kogenematu silm ei suuda pildilt välja lugeda kõike olulisemat.

Me kasutame termopilte peamiselt kahel eesmärgil: soojuspidavuse ebaühtluse hindamiseks (ehk siis külmasildade otsimiseks) ja piirete üldise soojuspidavuse hindamiseks. Külmasillad on enamasti lokaalse mõjuga ja toovad kaasa pigem teistsuguseid probleeme, nagu näiteks õhuniiskuse kondenseerumine piiretele.

Soojuskulu ja küttemaksumuse seisukohalt on märksa määravama mõjuga piirete üldine soojuspidavus. Seda infot ei saa otseselt termopiltidelt välja lugeda, kuid termopildid on oskaja spetsialisti käes selle hinnangu andmisel tõhus abivahend.

Kui rääkida näiteks seintest, siis praktikas ületab vanemate hoonete puhul kadu läbi nende tänapäevaseid nõudeid keskmiselt 2-4 korda. Kuivõrd läbi seinte lahkub hoonest aga ainult osa energiast, siis seinte täielik soojustamine (tänapäevase soojusjuhtivuseni) vähendab üldist energiakulu enamasti ca 10-20%.

Uute ja vanade hoonete võrdlusel on peamiseks erinevuseks, et uued seinad on enamasti ühtlasema temperatuuriväljaga ja seega ühtlasema soojuspidavusega.

Uute hoonete puhul on probleemiks kohatine koonerdamine soojustuskihi paksusega ja probleemsed üleminekud ühelt konstruktsiooniosalt teisele. Vanades hoonetes esineb rohkem piirete soojuspidavuse ebaühtlust ja samuti üldist kesist soojuspidavust. Toodud pildilt võib selgelt jälgida, kust maja soojust lekib.