Tõde krooni kohta sünnib vaidlustes

ÄP 14. november 2007, 00:00

Äripäev saab vastu päid ja jalgu selle eest, et oleme kirjutanud krooni devalveerimise riskist. Vastupidiselt kriitikutele leiame, et teema tuli tõstatada.

Äripäev polnud nimelt esimene, kes krooni - ja eriti lati - võimalikust devalveerimisest rääkima hakkas. Seda tegid välisanalüütikud: Nordea pank, Danske Bank, Goldman Sachs, SEB jt.

Väljastpoolt riiki tulnud analüüse lugedes leidsime, et meie kohus on seda teemat ka kodus kajastada. Kui risk on tõsine, on parem selleks valmistuda. Kui ei ole, on parem avalikult selgitada, miks.

Tahaksime siinkohal kummutada mõned korduma kippuvad süüdistused. Esiteks, Äripäev ei ole väitnud, et kroon devalveeritakse. Oleme öelnud, et on olemas väike krooni devalveerimise risk. Oleme toonud välja sarnasused meie ning Soome ja Rootsi majanduste vahel 1990ndate alguses, vahetult enne seda, kui meie naabrite rahvusvaluutad devalveeriti. Me ei ole järeldanud, et meil juhtub sama. Vastupidi, ka erinevused on kajastust leidnud.

Teiseks, Äripäeva eesmärk ei ole ennast skandaaliga müüa või paanikat külvata. Meie soov oli tekitada diskussioon. Kui me soovime väliseksperte veenda, et kroon ei ole ohus, saame seda teha tugevate vastuargumentidega, mitte dogmaatilise raiumisega, et seda teemat pole üldse mitte mõtet arutadagi. Tekkinud arutelus on selliseid sisukaid argumente ka välja käidud. Rohkem on olnud siiski kahjuks tavalist halvustamist ja vähem põhjendusi mõlemalt poolelt.

Muidugi saame aru, et krooni devalveerimisest rääkimine võib tekitada inimestes hirmusid, mis võivad osutuda alusetuks. Kuid alusetuid hirmusid võivad tekitada ka uudised joogivee kvaliteedist või kuritegevusest. Kas lugeja eelistaks, et ajakirjandus teeb nimekirja tabuteemadest, mida on parem mitte kajastada?

Kolmandaks, me ei ole püüdnud esitada ülekaalukalt arvamust, et kroon on ohus. Paljud arvamusliidrid - alates Andres Lipstokist ja Andrus Ansipist ning lõpetades Kristjan Lepiku ja Rein Kilgiga - on meie lehekülgedel ja veebiväljaandes selgelt välja öelnud, et nad ei pea krooni devalveerimist loogiliseks või võimalikuks. Me oleme neid tsiteerinud kõrvuti nendega, kes selget riski näevad.

Lõpuks, me ei saa mingeid hüvesid valuutavahetuskontoritelt ega kelleltki teiselt, kellele paanika võiks kasuks tulla. Vastupidi, näiteks valuutavahetusfirma Tavid omanik Alar Tamming on Äripäeva vahendusel öelnud, et krooni devalveerimine on ebatõenäoline.

Need, kes süüdistavad meid paanika tekitamises, võiksid endale aru anda, et paanikat ei ole tekkinud. Tekkinud on diskussioon.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:10
Otsi:

Ava täpsem otsing