Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Üleilmsed kliimamuutused - rohkem küsimusi kui vastuseid

Tõnu Oja 14. november 2007, 00:00

Maa kliima on väga mitme perioodiga (mõnest aastast miljonite aastateni) muutuv ja lisaks veel suhteliselt suure juhusliku varieeruvusega nähtus.

Perioodide ning juhuste suvaline segamine teeb niigi keerulise pildi veel hägusemaks.

Kui räägime kliima muutustest, ei räägi me ilmast ehk kliima lühiajalisest avaldumisest, ei räägi juhuslikest kõikumistest, ei räägi umbes 30aastase perioodiga soojematest või külmematest perioodidest. Räägime sellest, et 5000 aastat tagasi oli Maa kliima soojem kui täna - looduslike protsesside tulemusena kliima jahtub ja see võib põhjustada uue jääaja. Kas just 4000 aasta pärast, aga umbes nii.

Viimasel jääajal (17 000 aasta eest) oli Maa keskmine temperatuur umbes 4 kraadi (hinnatud) külmem kui praegu (väga ammu on olnud ka palju soojem). Kümne tuhande aasta pikkuses mõõtmes toimuva perioodilise kõikumise jahtumisfaasi taustal on viimase 157 aasta (mõõdetud) Maa pinna temperatuurid tõusnud 0,7 kraadi.

Ükski reaalne äriplaan ei tegele sellega, mis juhtub 4000 aasta pärast. Kui inimtegevus toodab saasta, mis võib-olla soojendab kliimat ja lähema 100 aasta perspektiivis mõjutab 6,3-10 miljardi inimese elu-olu, on rumal loota ehku peale. Geoloogilises ajas toimuva jahenemise taustal võib olla keeruline eristada inimtekkelist mõju, aga seda uurida on mõistlik.

Päikesesüsteemi arengulugu inimene ei mõjuta, küll on inimtegevus viimase paarisaja aasta sees atmosfääri toonud palju fossiilkütuste gaase, millest sõltub atmosfääri soojusjuhtivus. Selline tegevus võib olla (ÜRO kliimapaneel ütleb, et ilmselt ongi) muutnud Maa pinna energiabilanssi soojemaks.

Kui eksperdid ütlevad, et inimese mõju on kliimamuutustest rääkides üle tähtsustud, ei tähenda see, et nad inimmõju eitavad. Pigem käib jutt sellest, et laiatarbeks esitatu on paratamatult liiga mustvalge.Tähelepanu pälvimiseks on teatav ülevõimendus vajalik - ka äratuskell teeb valjemat häält, kui tähelepanelikule kuulajale vaja oleks.

Tugevasti kallutatud või ühekülgne probleemi esitus provotseerib vastuhakku ja käivitab Lomborgi efekti. Demonstratiivselt skeptiline rehkendab veidi ja leiab, et päris nii ei ole. Ja edasi esitab tervikule pretendeeriva valikmosaiigi negatiivis. Taustaks olevaisse uuringuisse süüvimata on kerge end üles ässitada ja jõuda teise äärmusesse - probleemi polegi. Paraku see, et keskkonnakaitsjad on ohualarmiga kohati liialdanud, ei tee probleemi olematuks, ogar optimism tekitab rohkem probleeme kui ettevaatus.

Kas kliima soojeneb siis või ei soojene? Pigem vist ikka soojeneb, kui kaua, ei tea. Hullem kui väike soojenemine, on võimalikud süsteemi ebastabiilsuse suurenemised (sh Golfi hoovuse seiskumine). Igal juhul on mõistlik mõelda, kuidas võimalike muutustega toime tulla.

Viinamarjakasvatusest Eestis unistage edasi, ükskõik, kas viinapuud külmuvad kolmel talvel kümnest või ühel - võimaliku soojenemise üks tagajärg on külmade talvede osatähtsuse vähenemine, aga päris ära nad ei jää. Pehmete talvede osatähtsuse suurenemine võib küll tähendada enam kehvakesi suusatalvesid - see aga on vesi aastaringse suusatunneli äriplaani veskile.

ÜRO valitsustevaheline ekspertide paneel hõlmab tuhandeid teadlasi, kes tuginevad oma väljaütlemistes tuhandetele uurimistulemustele.

ÜRO kliimaekspertide hulka kuuluvad ka antropogeensetes kliimamuutustes kahtlejad, kes ütlevad, et asi pole nii ühene, et inimese mõju on üle tähtsustatud ja geoloogilises ajas toimub Maa jahenemine, millele vastuseismiseks inimesel jaksu pigem napib. Ei ole põhjust arvata, et nad ei tea, millest räägivad. Kuna parem on karta kui kahetseda ning uurimise rahastamine on seda tõenäolisem, mida selgem on probleem, muudab lihtsustamine aruande kokkuvõtte mustvalgemaks kui aruanne ise.

Paneeli seisukoha kokkuvõte võib kõlada muutusi ja inimmõju võimendavalt, aga kindlasti on tegu parima teadaoleva teadusliku käsitlusega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:38
Otsi:

Ava täpsem otsing