Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kasvada jahtuvas majanduses

Sami Seppänen 15. november 2007, 00:00

Eesti äriilmas on tunda rahunemist, kuid mida see endaga kaasa toob, ei tea täna keegi. Käibe ja kasumi kasvuprotsendid on endiselt olemas ja ikka veel kahekohalised. Siiski hoiatavad paljud analüütikud majanduskeskkonna olulise muutumise eest, milleks ettevõtetel tuleb valmis olla.

Majanduse jahtumise otsene põhjus on tarbimise vähenemine, mis mõjutab ettevõtteid väga erinevalt. Tarbija käitumine on emotsionaalne ja selle täpne prognoosimine ülimalt keeruline, kui mitte võimatu.

Tõenäoliselt on elekter ja vesi tooted, millest inimene viimasena loobub. Esmalt loobutakse reisimisest, sisustamisest jms, mis igapäevaelu seisukohalt pole n-ö eluküsimused. Mõnel määral väheneb tarbimine kindlasti ka elutähtsates valdkondades. Sideoperaatorid on teiste turgude majanduslangustes suutnud siiani tõsta oma osakaalu kogutarbimisest, mis toetab nägemust sideteenuste igapäevavajadusest raskemalgi ajal.

Tarbimise kahanemise vastu saavad ettevõtted end kaitsta, valides selleks selge strateegia. Võtmeküsimus selles strateegias on, kas ettevõte soovib ka jahedamas majanduskliimas edasi kasvada või mitte. Kasvu jätkumine on võimalik, kuid sellel on oma hind ja see eeldab kindlaid valikud.

Kahaneval turul peavad ettevõtted planeerima, kuidas võimalikku tulude vähenemist kompenseerida. Osa otsustab tulude vähenemisega leppida. Sageli tähendab see aga kompetentsest ressursist loobumist, mis on eriti halb seepärast, et endise tegevusmahu taastamine on majanduskliima paranedes keerulisem - koolitatud ja vilunud inimesed on leidnud endale uue töö ja neid võib olla võimatu tagasi saada.

Kasv on vahel seotud turuosa kasvuga. Kui turg tervikuna kasvab, võib firma kasvada ka siis, kui turuosa jääb samaks. Jahtuvas majanduses tuleb isegi paigal püsimiseks teistelt turuosa ära võtta, kuid see võib olla senisest tegevusest madalama efektiivsusega ja ettevõtte üldnäitajad lähevad varasemast kehvemaks sõltumata turupositsiooni paranemisest.

Firma, kes ei soovi kahaneda ega paigal püsida, võib kasvada tegevust laiendades.

Kui geograafiline laienemine pole võimalik, on kaks loogilisemat kasvuvõimalust: horisontaalne või vertikaalne laienemine. Viimane tähendab, et näiteks kingatootja hakkab avama kingapoode, pikendades oma väärtusahelat, esimene - kui kingapoes hakatakse jalatsite kõrval müüma ka mütse ja kindaid.

Üks võimalik strateegia on leida ja käivitada uusi tegevusi, mil on sünergia senise tegevusega ja ühtlasi kasvupotentsiaal, kuid mis ei vaja uue turuosa haaramist. Nii saab tulude kahanemise vastu võidelda uue tegevuse kasvuga ja maandada seeläbi äritegevuse üldriski.

Sideoperaatoritel on õnneks tekkinud just selline võimalus - mobiilne internet. See ei konkureeri otse ühegi olemasoleva tegevusalaga, vaid täiendab traadiga internetti. Mobiilinternet konkureerib küll mõne teise tegevusega kasutaja ajast, aga seni paistab, et inimeste käitumisharjumused muutuvad sobivas suunas ja mobiilse interneti kasutamine kasvab jõudsalt.

Äri edukus sõltub ka turule sisenemise ajastusest. Luksuskaupade müügiga on täna raskem alustada kui aasta tagasi. Osa ärisid ongi eluvõimelised vaid majandustsükli tipus. Piltlikult öeldes saab kõrghooajal tänu defitsiidile maha müüa pea kõike, kuid madalhooajal mitte. Siis saab määravaks kvaliteet ja selle suhe hinda.

Mida suurem osa ettevõtte püsikuludest on õnnestunud muuta muutuvkuludeks väljasttellimisega, seda paremad võimalused on võtta turu kahanemine vastu kontrollitult, delegeerides nõudluse vähenemist edasi oma allhankijatele.

Ettevõtte juht peab suutma tajuda, mida peab tegema, kui turg kahaneb 10% või ka 30%. Kas firma on valmis kasvu pidurdumiseks? Muidugi, kui kõik riskid maandada, ei jäägi äri alles. Seepärast on alati vaja otsida tasakaalu.

Majanduslangusest võib õnnestunud tegutsemise korral ka võita. Parimad ettevõtete ülesostud Eestis on tehtud just keerulistel aegadel. Julge hundi rind on praegu eriti rasvane.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:10
Otsi:

Ava täpsem otsing