Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Muretu armurõõm Linnateatris
Näitemängu tegevus keerleb ümber äsja Londonisse saabunud neiu, kes tutvub juhuslikult kolme noormehega. Nood püüavad kõigest väest leida õiget nõksu tema südame võitmiseks.
Kuigi kirjutatud aastal 1961, on nii teema kui ka tegelased aktuaalsed: noored, kvaliteet versus kvantiteet, seks versus armastus.
"Tegelikult on see nõks ju selles, et kui tahad leida õiget naist, siis ei ole mingit nõksu vajagi," leidis lavastaja Priit Võigemast. "Nõksu" põhiline mõte on iseendaks jäämise vajadus.
"Nõksu" üks tegelane on küll välja töötanud kavalad võtted, mida ta naistega suheldes väga edukalt kasutab. Kui aga ilmub näidendi naistegelane, siis selgub, et kõik ei lähe sugugi nii libedalt.
Priit Võigemasti sõnul võlus teda näitemängu lavastama selle näitlejakesksus ja tohutu mängurõõm. Vahendeid, millega mängida, on tema sõnul vähe, kuid seda fantaasiarikkamad on ette tulevad situatsioonid. Tegevuskoht on üks ja ainus, rekvisiite peaaegu polegi ja ometi juhtub nii palju.
"Nõks" käivitas mind näitlejana kohe. Vaimustav, ootamatu - geniaalne," selgitas ta.
Kuigi see pole esimene kord lavastada, rõhutas Võigemast oma kuuluvust näitlejate klanni ning lavastamist enda jaoks pigem eksperimendiks, mida võtta aeg-ajalt ette kas või selleks, et näitlejana lavastajat paremini mõista.
1961. aastal kirjutatud "Nõks" tõi autorile omal ajal suurt menu Londoni teatris Royal Court, näidendist vändati ka film, mis pälvis Cannes'i festivalil Kuldse Palmioksa.
Võigemasti sõnul paistab 60ndate hõng sellest näitemängust välja ka aastal 2007, sest on sinna sisse kirjutatud. Samas ei ole ta sellest kramplikku kinnihoidmist eraldi eesmärgiks seadnud ega seda ka iga hinna eest vältinud.
Mängivad: Külli Teetamm, Alo Kõrve, Tõnn Lamp ja Mart Toome.
Autor: Ülle Hallik