Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Õppepäev Euroopa südames
Noortel on võimalus korraldada külastusi ja õppevisiite, sooritada praktika või koguni töötada paar kuud mitmetes hiiglaslikes üleilmalistes organisatsioonides nagu NATO, Euroopa Parlament, NASA, BBC, UNESCO - nimekiri jätkuks siinkohal pikalt.
Eesrindlikud on need organisatsioonid ka noortekonverentside ja -projektide korraldamisel.
Eelmisel aastal Euroopa Noortefoorumil osalenud Erkki Saarniit tunnistab, et sai pärast Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu külastust enda jaoks pildi EList ja selle juhtorganitest palju selgemaks. Kontaktid teistest riikidest pärit noortega ning põnevad arutelud kodanikuühiskonna teemadel laiendasid oluliselt ka silmaringi.
"Kindlasti võivad sellised ettevõtmised saada noortele hüppelauaks teel edasistele õppe- ja tööplaanidele," leiab noormees ning toonitab, et saadud kogemus annab CVs kõige rohkem juurde vast neile, kel huvi teha karjääri mõnes riigiasutuses või suurorganisatsioonis.
Küsimusele, kui suurel määral on noortel võimalik Euroopa elu edendamises ja poliitilistes küsimustes sõna sekka öelda, vastab Saarniit siiski mõneti umbusklikult.
"Taolisi noorsoovahetusprojekte on ju tegelikult väga palju. Mitmesuguste programmide kaudu käib ilmselt kümneid või sadu tuhandeid noori igal aastal foorumitel ja konverentsidel eri teemade üle arutlemas ja lahendusi otsimas. Seetõttu ei saagi loota, et igast projektist midagi tõsiseltvõetavat ja suurt välja kasvaks," tunnistab agar noormees.
Seevastu Tabasalu Ühisgümnaasiumi arendusjuht ja kirjanduse õpetaja Kaider Vardja, kes võttis eelmisel aastal Euroopa Parlamendi Euroscola programmist osa koos klassitäie gümnasistidega, nii pessimistlik pole.
"Arvan, et headest ja lihtsatest ideedest on alati puudus. Kui idee või ettepanek on piisavalt arukas, siis jõuab see ka otsustajate lauale. Euroscola istungi ajal said õpilased mitmetele küsimustele vastused ning kuulsid Euroopa eakaaslaste mõtteavaldusi," selgitab Vardja.
Praegused 11. klassi õpilased Meelika Mülla, Gerti Saaler ja Liisi Kruusimaa, kes eelmisel aastal koos õpetajaga mainitud programmist osa võtsid, jäid õppereisiga igati rahule.
"Päev Euroopa Parlamendis tõendas mulle, et peab olema kursis maailmas toimuvaga, oskama keeli ning tundma huvi ka teiste kultuuride ja rahvuste vastu. Sellest tulenevalt saingi teada palju uut mitmesuguste probleemide kohta Euroopas," tunnistab Meelika Mülla.
Tema arvamist mööda on igasugused reisid vajalikud ja kasulikud, eriti aga õppereisid, mis võimaldavad praktiseerida võõrkeeli, tutvuda maailma ja teiste kultuuridega.
Ühelgi tüdrukul huvi Euroopa Parlamenti tööle või praktikale minna kohe ei tekkinud, küll aga pani kogetu tahtma näha ka teiste suurorganisatsioonide tööd. Õhinal kõlas Gerti suust ettepanek, et järgmisena võiks külastada üheskoos NASA peakorterit Washingtonis.
Ka Erkki Saarniit seaks järgmisena sammud Põhja-Ameerika poole ja tutvuks põhjalikumalt USA valitsemise põhimõtetega. Põnev oleks käia ära ka Aafrikas või Aasias.
Millise mulje jättis teile ja õpilastele Euroopa Parlamendi külastamine?
Lisaks Euroopa Liidu institutsioonide töökorraldusega tutvumisele said õpilased aktiivselt suhelda teiste maade õpilastega, kuulda oma eakaaslaste arvamusi ja tunda ennast igati Euroopa Liidu liikmena.
Õpilased, olles tutvunud Euroopa Parlamendi töökorraldusega ning hiiglasliku ja esindusliku hoonega, võiksid tulevikus mõelda sealsetest töövõimalustest.
Kindlasti võis päev anda noortele tõuke Euroopa institutsioonidesse tööle või praktikale minemiseks.