Rahvaliitlaste rahalaevad roostetavad kai ääres

Sten-Aleks Pihlak 16. november 2007, 00:00

Paari aasta eest suutsid tubli lobitöö tulemusena kalurite liidu juhatuse liikmed ja nendega seotud inimesed suruda põllumajandusministeeriumis läbi seadusepügala, millega 60miljonilisest eurotoetusest kalalaevade püügilt kõrvaldamiseks said eelisjärjekorras osa just õppe- või järelevalve otstarbeks ümber muudetud laevad.

Skeemi peamised võitjad - kalurite liidu toonane juhatuse aseesimees Mihkel Undrest ja liidu suurima liikme Dagomar ASi üks omanikest Toomas Kõuhkna sokutasid oma kalalaevad 15,3 miljoni krooni eest Mereakadeemiale õppelaevadeks. Meestel on toetused ausalt ja ametlikult käes, kuid Mereakadeemiale on laevad vaid pinnuks silmas.

"Need on olemas ja oleme hädas," ütleb Eesti Mereakadeemia rektor Jüri Kann oma eelkäija hangitud "õppelaevade" kohta.

Kannu sõnul on peamine murekoht, mida nende laevadega teha - kas või siis ümbersulatamisele saata, et riik midagigi tagasi saaks. Võimalust, et praegu jõude seisvad laevu hakataks õppelaevadeks kõpitsema, Kann ei näe: Taanist on hangitud üks mahakantud sõjalaev, mida esmajärjekorras õppelaevaks muuta planeeritakse.

"Mulle on püütud selgeks teha, et laevu (õppelaevadena hangitud kalalaevu - toim.) on vaja käigupeal natuke kohendada ja kõik. Siin on aga omad rahvusvahelised reeglid, millele peab õppelaev vastama ja see loetelu on väga pikk," lisab ta.

Üks aastatetagune tagatrepluse harrastaja Mihkel Undrest peab aga kalalaevade mittevastavust õppele absurdseks. "Mina ei tea Mereakadeemia teisi laevu. Aga meie kalalaev oli tehniliselt ideaalses korras. Ma arvan, et see, kes on tahtnud seda teemat uuesti üles tuua, on teid valesti valgustanud," räägib Undrest. "Mis teil sellest on? See küsimuse asetus on selline, nagu laev ei oleks täna õppelaev. Aga miks ma peaksin toetust tagasi maksma, kui see on õppelaev. Või te tahate, et ma maksaks selle tagasi?" ärritub Undrest ajakirjaniku küsimise peale, kas saadud raha peaks ta nüüd tagasi maksma.

Ka ei olnud tema sõnul miskit lobby seoses kala-õppelaevadega. "Ei olnud seal midagi juhatuse liikmete poolt läbi surutud. Meilt tuli lihtsalt ettepanek, sest meie poisid tulevad laeva ja ei tea, kus on ahter ja kus on vöör."

Eesti Mereakadeemia Merekooli direktori Rein Ausmehe sõnul saab Undresti antud laeval Solveig teha siiski nn kuiva trenni, kuid seadmed tuleks teha õpilastele kättesaadavaks. "Kuigi siin laeval praegu väga tihedalt õpilased ei käi, siis polnud sellega juba algusest peale planeeritud sõitma minna, vaid kasutada ainult mehhanisme. Keerulisem lugu olevat aga laevaga Pedassaare, mille õppelaevaks andmise eest selle eelmine omanik, Toomas Kõuhkna osalusega Dagomar kasseeris 8,3 miljonit krooni toetust. Nimelt seisab Pedassaare tegevusetult juba mitmendat aastat. Ausmehe sõnul võib Pedassaare minna edasi teenima hoopis mõnda teise riiki.

Toomas Kõuhkna ise ütleb enda olevat välismaal ning ei saavat seetõttu küsimustele vastata.

Undrestile-Kõuhknale lisaks kasutas siseinfot oma kasuks osavasti ka kalurite liidu juhatuse liige Margo Purru, kasseerides sisse 2,3 miljonit krooni toetust ning andes oma kalalaeva omaenda firmale OÜ Gotta õppelaevaks. Ja, oh üllatust, praegu õppetööd selle laevaga ei toimugi. Purru jääb telefonitsi tabamatuks, kuid firma teise omaniku Sergei Popovi sõnul mingit õpet laeval ei toimu. "Pakkusime Mereakadeemiale võimalust, et nende õpilased saaksid laeva kasutada, kuid seal on kaks korda juhtkond vahetunud ning mingit vastust pole tulnud," vastab Popov, kelle sõnul tehakse laevaga hoopis mereuuringuid.

Intervjuu endise põllumajandusministri Ester Tuiksooga

Kelle initsiatiivil suruti läbi võrdsematest võrdsemad võimalused toetuse saamiseks kalalaevadele, mille sihtotstarve muudeti ümber õppe- või järelevalvelaevadeks?

Meil käis koos kalandusnõukogu, kus peeti küll vajalikuks, et sellised laevad niimoodi tekiksid.

Kas keegi üldse kontrollis, mis võimalus on neid laevu reaalselt õppelaevadena kasutada?

Tookord tuli laevaomanikel tõestada, et neil on vahendid olemas nende laevade renoveerimiseks või ka ülalpidamiseks.

See oli üks kindel teema, aga ma ei suuda seda mehhanismi täpselt meenutada. Mingi lihtne otsus see ei olnud ja kalanõukogu surve, et õppelaevu oli vaja, oli selgelt olemas.

Mereakadeemia rektori sõnul laevadel õppetööd täna ei toimu?

No hea küll, aga nemad teadsid tookord, mida nad vastu võtavad. Keegi ei sundinud neil seda vastu võtma.

Tookord tundus see olevat mõistlik otsus.

Kui Euroopa Liidu toetuste eesmärk oli võimalikult palju kalalaevu käibelt ära võtta, siis sama summa eest, millega laevad Mereakadeemiale läksid, oleks võinud vähempakkumise teel vanarauaks anda kuus kuni seise laeva. Kuidas saab otsus olla mõistlik?

No teie vaatate praegu otsa numbritele, kuid tookord vaatas kalandussektor otsa reaalsele olukorrale.

Tegu oli korralike laevadega ja sellepärast niisugune arutelu ka käis ning ma kordan, et see oli väga väga tugevate arutelude tulemus mitmel koosviimisel.

Kas teie siis välistate võimaluse, et tegu oli kindla sihtgrupi väga hea lobitööga toetuste endale meelitamiseks?

Eks sellised ühendused ongi kokku kutsutud, et seista oma prioriteetide eest, aga ma ei nimeta seda lobitööks, see oli pigem selgitus - lobil on võib-olla natuke odav maik juures.

Hulga kalalaevade õppelaevadeks moondumine oli kui lobby-töö ekstraklass - rahvaliitlasest minister Ester Tuiksoo tegi oma ringi ettevõtjate survel täpselt seda, mida ettevõtjad ootasid. Ja toetusraha tuli.

Asi sai alguse kalurite liidu aseesimehe, Torgu vallavolikogu esimehe Mihkel Undresti soovist anda oma remondiootel laev Solveig mereakadeemia käsutusse.

Saavutanud kokkuleppe mereakadeemiaga, lasi Undrest endale alluval kalurite liidu tegevjuhil Toivo Orgussaarel saata raha jagamise eest vastutavale toonasele põllumajandusministrile Ester Tuiksoole kirja ettepanekuga lisada määrusesse punkt, millega planeeritud vähempakkumise asemel saaksid õppe- või teadustööks minevad alused toetust eelisjärjekorras. Kirjas viidatakse üheselt Undresti laevale Solveig.

Kalandusekspertide töögrupi koosolekul ei kiitnud põllumajandusministeeriumit esindanud Kädi-Liis Kangur muudatuse tegemist heaks. Siis aga ilmus see ikkagi määrusesse, kuid nüüd juba formaalselt haridus- ja teadusministeeriumi ettepanekuna ja leidis nii ka Tuiksoo heakskiidu.

Küsimusi tekitas ka Toomas Kõuhkna "keiss". Nimelt sai ta taotleda toetust oma kalalaevu haldava Dagomari maksuvõlgadele vaatamata. Kõuhkna sai pirukale õigel ajal jaole tõenäoliselt tänu kalurite liidu juhatuses istuvale firma tegevjuhile Ülo Estale.

Kõuhkna võlgneb aga vähemasti tänu, kui mitte enamat, Tuiksoo erakonnakaaslasele ja tänaseks kalurite liidu juhatuse esimehe kohalt tagasi astunud Andres Varikule - ehkki ELi reeglid ei näe tavaliselt ette toetuse maksmist maksuvõlglastele, otsustas kalurite liit Variku ettepanekul, et kui maksuvõlg on ajatatud ja seda on ka graafiku järgi tasutud, võib toetust anda. Liidu juhatuse tegevuses pettunud kalurid esitasidki avalduse korruptsioonikahtluse uurimiseks prokuratuuri.

Viimastel aastatel on kalurite lobby-organisatsioonist Eesti Kalurite Liit välja astunud 18 kalapüügifirmat ja väljaastumise tendents jätkub.

Välja astuvad väikefirmad, sest arvatakse, et liit ei kaitse nende huve, vaid ainult suurfirmade huve nende arvel. Samuti ei ole väikefirma nõus maksma 10 000kroonist liikmemaksu aastas nagu suurfirmad. Sel aastal pole liikmemakse kogutud, kuid kui kogumiseks läheks, poleks maksjaid ilmselt üle 5-8. Liit saab praegu eksisteerida üksnes rannakalurite atesteerimistasudest laekuvate vahendite toel. Seda raha jääb eksamite korraldamise otsestest kuludest üle vaid planeerituist suuremate gruppide tekkel.

Kalalaeva Solveig muutmisega õppelaevaks töötuks jäänud Mihkel Undresti poeg Mikko Undrest sai kohtu kaudu PRIA-lt sotsiaalseid toetusi ligi 160 000 krooni ulatuses.

Mikko Undrest töötas kalalaeval Solveig ning kui tekkis võimalus saada PRIA-lt toetust töö kaotamise hüvituseks, haarati sellest ka kohe kinni. Paraku arvas PRIA, et Undrest juunior ei peaks üldse mitte saama 156 466kroonist toetust, sest tal polnud madruse kutsetunnistust. Ilma selleta aga ei saanud teda arvata laevapere hulka.

PRIA äraütlemine vaidlustati ning Undrest võitles välja kuni riigikohtuni. Viimane aga otsustas novembri alguses, et Undrestil oli siiski õigus toetusele.

Toivo Orgussaar, kalurite liidu endine tegevjuht
Põhiline osa toetuste rahast läks nendele, kes oma laevade otstarvet muutsid, kuid nende kõlblikkus uueks otstarbeks oli suuresti küsitav.

Annan ka ise mereakadeemias loenguid ja peaksin kasutama õppelaevu, kuid paraku pole nende peal midagi näidata. Mida ma näitan praegustele õpilastele 54ndal välja antud laeva mehhanisme - need on ju hoopis teised. Ilma praktikata kalapüügi õpetamine on küll ebaefektiivne, kuid tuleks toetada just ühte pidevalt töötavat ja merel käivat laeva.

Jüri Lember, Eesti Mereakadeemia endine rektor
Solveig oligi võetud ujuvaks õppelaboriks, kuna laev ise pole meresõidukõlblik. Kui palju grupid seal peal käivad, ei oska ma kommenteerida, kuna ma pole üle aasta olnud mereakadeemias.

Pedassaarel pole aga vaja midagi ringi ehitada. Ainukeste kuludena oleks olnud väike kogus diislikütust ja eeldatavasti noorte Hiiumaale lähetamise raha. Ma leian, et see kulutus pole ülejõukäiv. Siin jääb asi lihtsalt tahte ja mugavuse taha. Iseküsimus muidugi, et võib-olla oleks võinud ühe laeva võtta, kuid see oleks tähendanud terve Lääne-Eesti kalandusarenduse vaeslapse rolli jätmist, sest laev oleks hakanud baseeruma Tallinnas.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing