Kaubanduskeskuse käekäik sõltub parkimisest

Üheks indikaatoriks kaubanduskeskuse käekäigu hindamisel on võimalus leida parkimiskohti, mis on näiteks Kristiine ja Järve keskuses tihtipeale juba väga ebamugav.

Oma tegudes usuvad Eesti jaekaubanduse helgesse tulevikku enim Rocca-al-Mare kaubanduskeskuse omanikud. Seal käivad juurdeehitustööd.

Juurdeehituse katusele rajatakse avatud parkla 200 autole. Seesugune lahendus on Eestis esmakordne ja tähelepanuväärne täiendav parkimisvõimalus teistelegi.

Uuenenud Rocca-al-Mare keskuse kogupinnaks on planeeritud ligikaudu 71 000 ruutmeetrit, millega möödutaks suuruse poolest ka senisest liidrist Ülemiste keskusest. Samas planeerib ka Ülemiste keskus laieneda umbes 15 000 ruutmeetri ulatuses, jäädes siiski isegi pärast laienemist Rocca-al-Marest väiksemaks.

Ülemiste keskuse eelis on algusest peale terviklik lähenemine, mille tulemuseks on praegu ühtne ja efektiivne regionaalne ostukeskus.

Ülemiste keskuse ärilised näitajad kinnitavad kasvavaid positiivseid tulemusi. Võib ainult oletada, kuivõrd paremad oleksid need näitajad, kui Ülemiste keskus oleks loodud teisele poole Tartu maanteed.

Seda seetõttu, et kaubanduspinnad töötavad parempoolse liiklusega riikides efektiivsemalt paremal pool maanteed ehk liiklusvoos, mis suundub kesklinnast elurajoonide suunas.

Ülemiste keskuse ankurrentniku Rimi käive tõenäoliselt väheneb, kui realiseerub praegune plaan ehitada uus Selver Tallinna linna piirile, sedapuhku siis n-ö õigel ehk paremal pool.

Maailmas on sageli tehtud see viga, et hästi töötav kaubandusprojekt kopeeritakse teises kohta. Sedaviisi toimimine toob suure tõenäosusega kaasa kuluka ebaõnnestumise.

Autor: Eugen Aarna