Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Muudame maailma paremaks

Eri Klas 19. november 2007, 00:00

Eesti arengu ja majanduseduga on kaasnenud meilt oodatavas käitumises mitu olulist muutust. Riigi ehituseks hädasti sõbrakätt vajanud Eestilt ootab maailm nüüd teiste abivajajate aitamist. Oleme kohe täiskasvanud - 15aas-tane Eesti peab vastutuse võtmiseks hoolega valmistuma. Kas aga tahame-oskame aidata-anda? Andmine on uus oskus, mida peame veel õppima. Esmalt, kuidas anda kodus, siis ka kaugemal. Eeskuju on tähtis, veel enam andmise kultuuri soosimine.

Eesti seadused kahjuks andmist ei väärtusta. Vahel on andja lausa kahtlusalune - mis on tema tegelik motiiv? Riigi suhtumine annetamisse meenutab Ita Everiga peaosas "Igihaljast vaatemängu", kus tekkis küsimus: "Kui Sibul otsib Sellerit, on selles midagi kahtlast?" Ei ole. Reeglina ei ole.

Meil on võimalus teha 5% ulatuses sissetulekuist (kust teised tulumaksuvabad mahaarvamised juba tehtud) annetusi ja saada maksusoodustust, kuid see on piiratud 50 000 krooniga. Kel on eluasemelaen ja peres koolituskulusid, millelt saab tulumaksu tagasi, ei pruugi annetuselt tulumaksu tagasisaamiseks enam "limiiti" jääda. Sageli annetatakse ka tagasisaadud tulumaksu. Küsimus pole rahas. Raha tuleb ja läheb, heategu jääb.

Tuleb tunnistada, et annetustele tulumaksusoodustuse kehtestamine piiratudki mahus aitas Eestis annetamise kultuuri kujunemisele oluliselt kaasa. Inimesed hakkasid mõistma, et andmine on tähtis. Muidugi pole annetajate motiivid sarnased, kuid annetamine on alati õilis. Raha, mis on kogunenud Eesti heategevusfondidesse, saadab häid tegusid korda mitte ainult siin, vaid kogu maailmas. Tänu paljudele väikestele heategudele jõuab Eesti kultuur kõikjale.

Eesti Rahvuskultuuri Fond on 17 tegevusaasta jooksul asutanud 121 allfondi. Igal neist on oma lugu ja eesmärk, kuid väljund sama - teha head. Mullu eraldasime stipendiumiteks ja toetusteks 3,6 miljonit krooni, kokku 356 heategu. Südame teevad soojaks kõik annetused. Näiteks mõne allfondi jaoks on annetaja teinud 10-25kroonise igakuise püsimaksekorralduse, aastaiks.

Eestis on vähe räägitud oma pärandi talletamisest. Elades tundub imelik mõeldagi sellele, mis meist järele jääb. Milline mälestus, milline emotsioon. Kui minu (Eri Klasi) ema sai 60aastaseks, viis ta kõik sünnipäevaks saadud lilled oma isa-ema hauale. Kummaline tunne oli. Ise olen annetanud oma rahalised preemiad Eesti Rahvuskultuuri Fondi.

Andmine on sild eilsest homsesse. Minevikku tuleb mäletada, olevikus olla, tulevikule mõelda. Kui Jüri Raidla tuli minu juurde jutuga, et tahab asutada Raidla & Partnerite allfondi õigushariduse toetuseks, teadsin, miks ta seda teha tahab. Hea meel on, et fond läks kohe käima - algkapital on juba ligi pool miljonit krooni. Eesmärgi täitmine - õiguse kui kultuuri osa kinnistamine ja tutvustamine - saab korraliku hoo sisse, kui esimesed stipendiumid välja jagame.

Minu (Jüri Raidla) jaoks on heategevuse mõte ka järjepidevuse tagamine. Eestis on tugevad õigushariduse tavad, mida suudavad jätkata parimad. Seepärast tundus fondi asutamine loomulik - stipendiumi saavad seda enim väärivad, need, kelle pilk ulatub silmapiiri taha.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi suurim annetus on tulnud pärandusena Austraaliast. Algne 4 miljonit on kasvanud 7 miljonini, väljamaksetele vaatamata. Just väliseestlaste pärandused on aidanud mitut teistki fondi.

Alfred Nobeli testamendiga asutatud Nobeli preemia on ehk tuntuim heategevusfond maailmas, mil on ka selged eesmärgid. Nobel jättis fondile 31 miljonit Rootsi krooni, mis täna on ligi 1,2 miljardit Eesti krooni.

Nobel jäädvustas oma nime ajalukku, ehk oli see isegi tema teo üks peamisi motiive. Samas lõi ta olukorra, kus auhinna saamine on rahast palju olulisem. Sageli annetavad preemiasaajad raha edasi. Heategu sünnitab uue heateo. Nobel muutis heategevuse mõtte sügavust, üllust ja mõjukust. Ta muutis oma testamendiga maailma.

Usume, et Eestigi vajab oma Nobeleid. Et kesta. Eesti rahva suurim väljakutse on püsida rahvana. See on võimalik läbi kultuuri. Kultuur püsib elaval ja järjepideval toetamisel, mille üks osa on andmine ja heategevus. Kui iga eestimaalane teeb aastas või ühe väikse heateo rohkem kui mullu, elame juba paremas Eestis. Muudame maailma paremaks, sõbrad!

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:11
Otsi:

Ava täpsem otsing