Arvuti valimisel samastu tüüpkasutajaga

Enne uue arvuti ostu tasub konsulteerida varem sama küsimusega kokku puutunud sõbraga, objektiivse vastuse saab tihti ka internetifoorumitest.

Kui käepärast pole ei ühte ega teist, tuleb eelkõige paika panna arvutikasutajate sihtgrupp. Üldjuhul ei vaja ju näiteks raamatupidamisega tegelev kontoritöötaja viiekohalise hinnalipikuga videokaarti ning 7.1 helisüsteemi.

Samuti pole lastega peres koduarvutiks sobilik riistapuu, mis suudab küll filme jooksutada ja ka MP3-formaadis muusikat esitada, ent vähegi graafilist võimsust nõudvate arvutimängude puhul langeb koomasse.

Arvuti valimisel võib aidata enda samastamine mõne tüüpkasutajaga.

Põhikasutus: internet, muusika, filmid.

Nõuded arvutile: muutmälu 512 MB, kõvaketas 80 GB, odavamad ühetuumalised Intel Celeron/Pentium4 või ADM Sempron/Athlon protsessorid, DVD-seade.

Siia sobivad odavaimad komplektid. 3000-4000kroonisest hinnaklassist soetatud mudelid esitavad edukalt DivX- ja DVD-formaadis videot, rääkimata muusika mängimisest, MS Office'i kasutamisest ja väledast veebilehitsejast.

Veebikaamera ja ID-kaardi lugeja lisamine pole neile probleem, samuti suudab taolise komplekti võimsus ära toita nii internetiraadiod, MSNi kui ka muud lihtsamad multimeediarakendused. Kõiki eelmainitud komponente saab edukalt kasutada moodsamates Intel Celeroni või AMD Semproni/Athloni protsessoriga varustatud arvutites.

Põhikasutus: MS Office'i rakendused, internet.

Nõuded arvutile: Inteli Core2 Duo või AMD64, muutmälu 1-2 GB, kõvaketast 120 GB.

Kontoris pole kiire videokaardiga varustatud raaliga suurt midagi teha. Küll tasub tähelepanu pöörata protsessori tüübile, kvaliteetsele kõvakettale ja kindlasti tavalisest suuremale muutmälu hulgale.

Tööarvutites eelistatakse Inteli protsessoreid ning uute arvutite ostu puhul on mõttekas soetada vähemalt kahetuumalise protsessoriga mudel, mis protsessitöötlust ühtlustavad ning ühetuumaliste mudelitega võrreldes andmetöötlust rakendusest sõltuvalt umbes 40% kiirendavad.

Suurema hulga arvutikomplektide soetamise puhul tuleb järgida ühtlast joont, st komplektid peavad olema ühest partiist ja ühesuguste parameetrite ja komponentidega. See vähendab hilisemaid võimalikke kohtvõrgu hooldus-, haldus- ja ühilduvusprobleeme.

Vältimaks sagedast taaskäivitamist, on soovitatav varustada tööarvutid tänapäeva standardeid silmas pidades vähemalt 1 GB muutmäluga, see kiirendab ja kergendab arvutitöökoha kasutaja tööd oluliselt. Videokaart ja helikvaliteet pole töömasinas primaarsed, seega võivad olla need komponendis vabalt ka emaplaadile integreeritud.

Põhikasutus: mängud, internet, multimeedia, meelelahutus.

Nõuded arvutile: kahe või neljatuumaline protsessor, kiire mälu 512 MB, DirectX10 toega videokaart (nt Nvidia 8800 GTX või GTS seeriast), kahe videokaardi toega emaplaat, muutmälu 2 GB või 4 GB, kõvaketas 400 GB, soovitatavalt 5.1 surround-kõlarid, DVD-kirjutaja, vähemalt neli USB-porti, juhtmevaba klaviatuur ja hiir.

Komplekti põhiomadus on suur graafika- ja mängujõudlus. Selliste komplektide hinnad algavad 20 000 kroonist. Ent piisava hulga vaba aja ja raha omamisel võib kerge vaevaga koostada arvuti maksumusega 50 000 kr ja rohkem.

Eesti arvutitootjad pakuvad arvutiplokisisestel komponentidel garantiiks 1-3 aastat. Nende õrna hingeelu tõttu on kallimate komplektide puhul soovitatav juurde osta maksimumhulk lisagarantiiaega. Samuti tasub vingemate koduarvutite puhul valida korpus, kuhu on sisse ehitatud vähemalt üks aktiivjahuti. See puhub arvuti kõhust eralduva kuumuse välja, enne kui liiga kõrge temperatuur komponente rikkuma tikub.

Laste poolt aktiivselt kasutatavasse arvutisse tasub kindlasti kaaluda korraliku viirusetõrje ja nuhkvara soetamist. Taolised programmid kontrollivad jooksvalt sisenevat ja väljuvat andmevahetust, ent see protsess nõuab omajagu protsessorvõimsust ning hulga vahemälu, teisisõnu hõlmavad arvutiressursist üsna suure tüki.

Põhikasutus: kontoritarkvara, internet.

Nõuded arvutile: muutmälu vähemalt 1 GB, väikese voolutarbega protsessor (nt Intel Centrino Duo), kerge kaal ja vähemalt kolmetunnise tööajaga aku, wifi.

Eestis on saanud sülearvuti omamine ja selle demonstratiivne kaasaskandmine moeasjaks. Sülearvuti ostu puhul ei tasu aga unustada, et algselt oli see toode mõeldud inimesele, kes olude sunnil lauaarvutit kasutada ei saa, ent soovib siiski välistingimustes tööd teha.

Sellest lähtuvalt liigitubki sülearvuti pigem tööarvutite klassi - mängida sellega ei saa ning aktiivne multimeedia kasutamine (DVD, wifi) kipub akut tavalisest kiiremini tühjendama.

Kui eesmärk on arvutit maksimaalselt palju kaasas kanda ja kasutada, ei tasu osta röögatut, 17tollise läbimõõduga monitoriga sülearvutit. Põhjuseid on kaks - arvuti kaal ja aku kestvus. Mida suurema läbimõõduga on ekraan, seda rohkem see energiat tarbib, lühendades sülearvuti aku niigi lühikest tööiga veelgi.

Normaalseks aku kestvuse ajaks võib lugeda kolme tundi, filmide vaatamise ja wifi kasutamise puhul kahte tundi. Oma kogemustest võin kinnitada, et kõigele muule lisaks pole viiekilost laiekraanmonstrumit üldsegi lõbus kaasa vedada.

Autor: Andres Kruusimäe