Euroopa majanduste andunud vikatimees Lars Christensen

Lars Christensen on mees, kes julgeb valjuhäälselt osutada Baltimaade valuutasid varitsevatele ohtudele ning just tema seab kahtluse alla Eestis paljukiidetud valuutakomitee süsteemi püsimajäämise.

Tänavu viiendat korda Tallinna külastava kurikuulsa analüütikuga kohtun kohe, kui ta lennujaamast hotelli jõuab. Plaanitud tunnikesest saab sujuvalt neljatunnine vestlus ja tema pühendunud näost loen välja, et ta oleks meelsasti veelgi rääkinud. Rääkinud paljude jaoks igavast makromajandusest, mis paneb sel mehel silmad särama nagu värviline õhupall lapsel.

Kui toksida Google'i otsingumootorisse analüütiku nimi, avaneb esimesena teade, et Antarktika ranniku lähistel Peeter I saarel asub Lars Christenseni mäetipp, mis sai oma nime vaalapüügilaeva kapteni järgi, kes viibis seal 1927. aastal ümbermaailmareisil.

Analüütik on hingelt maailmarändur. Ta on küll Taanist pärit, kuid pigem slaavi temperamendiga. "Ma nutan oma lemmikjalgpallimeeskonna FC Copenhagen võidu puhul või venna pulmas, mis pole põhjamaalastele üldse omane," sõnab mees.

Oma meeskonnaga Danske Bankis keskendub analüütik 15 Kesk- ja Ida-Euroopa riigile, kus ta viibib tunduvalt meelsamini kui oma kodumaal Taanis. "Ma tahan, et kõigis riikides oleks mul lemmikjalgpallimeeskond, tahan osta kohalike muusikute rokiplaate ja tarbida kohalikke jooke-sööke," räägib Christensen. Ta meenutab, kuidas üks Tallinna kesklinna hotell kaotas tema silmis oma väärtuse, kuna baaris oli saada vaid Absoluti viina. "Kus siis kohalik viin oli," ei suutnud mees ära imestada.

"Kõik need riigid, mida analüüsin, on nagu minu isiklikud väikesed maad," räägib Christensen. Tema töölaual Taanis ilutseb muu hulgas Eesti lipp ning tema garderoobis on Eesti jalgpallikoondise särk. "Rahvuskoondise särgid on mul ainult Eestist ja Poolast, muidu ma kogun erinevate klubide särke," on analüütik õhinas.

Jalgpall on üks väheseid asju, mis suudab majandusanalüütiku mõtted tööst eemale viia. "Kui ma vaatan staadionil FC Copenhageni mängu, siis ma ei mõtle nii palju Baltimaade majandusele," tõdeb ta.

Golf on jaoks ainus spordiala, mida ta suudab harrastada, ilma et ta selles heal tasemel oleks. "Ma olen võitja natuuriga. Näiteks ei suusata ma kunagi, sest ei oska seda hästi ja siis keegi kutsub mind kindlasti nannipunniks."

Christensen tunnistab, et töö on tema elus prioriteet ja vaba aega on tal minimaalselt. Samas kujutab ta elavalt ette, et on ühel päeval pereisa, kes töötamise asemel lapsi kasvatab. "Siis kirjutaksin raamatuid majandusest ja mul oleks mõnes ajalehes oma veerg," arvab seni tööle pühendunud mees. Oma tüdruksõbrale püüab ta siiski aega leida. "Saame hakkama," arvab ta. Koduloomi pole analüütikul kunagi olnud. "Mul oleks koerast kahju, kui ta peaks kuulama, kuidas ma vahetpidamata räägin," on mees irooniline ja lisab, et kasse ta natuke kardab.

Tulevikus loodab Christensen täita veel ühe unistuse - teha dokumentaalfilm rahvuslikest viinadest. "Minu film algaks Soomest ja liiguks viinavööna sealt mööda Euroopat allapoole," arutleb ta.

Eestis ei tunne temperamentne analüütik end eriti koduselt. "Siinsed inimesed on liiga skandinaavialikud," võtab ta eestlaste loomuse kokku. Ta toob näiteks meie praeguse debati majanduse olukorrast, õigemini debati puudumise. "Te ütlete, et teie olete erilised, teil pole teiste vigadest tarvis õppida. Paraku kehtib ka majanduses gravitatsioon. Kui hüppan alla Tallinna kõrghoone katuselt, saan surma," teatab Christensen paljutähenduslikul ilmel.

Eelmise aasta märtsis kuulutas Danske Bank eesotsas vanemanalüütik Lars Christenseniga Islandile majanduskriisi, sealhulgas majanduskasvu vähenemist 5-10 ning valuuta nõrgenemist 25 protsendi võrra. Juba samal päeval pärast hävitavat raportit kukkus Islandi krooni kurss ligi 3 protsenti.

"Island polnud minu jaoks meeldiv juhtum. Ma ei tagane oma toonastest sõnadest, aga oleksin pidanud need teisiti esitama," nendib Christensen. Ta meenutab, et oli raske vaadata, kuidas raporti saada-nuppu vajutades võis praktiliselt samal sekundil näha Islandi aktsiaturu ja Islandi krooni kukkumist.

Vahetult pärast hävitava raporti esitamist Islandil esinedes tuli Christenseni presentatsioonile mitusada inimest koos telekanalite, raadio ja ajalehtede esindajatega. "Olin hämmastunud, et minu jutt nii suure kella külge pandi," räägib Christensen.

Christensen on teadlik oma negatiivse sõnumitooja mainest ja on sellega leppinud. "Mina ei taha olla kõigile meele järele. Ma ei esita kunagi raportit, millega ma ise ei nõustu," toonitab mees, kes on sõnasõja kuulutanud nii mõnelegi valuutale ja kelle turmtule all on praegu eelkõige kolm Balti riiki.

Alles möödunud nädalal tsiteeris Christenseni International Herald Tribune, kus analüütik teatas, et Euroopa Keskpank soovib Läti lati devalveerimist. "Raske on näha muid variante," teatas ta.

Lars on oma kolleegide suhtes alati väga hooliv. Ta on esimene, kes märkab, kui keegi on veidi morn ja vajab väikest vestlust.

Lars on ka natuke töönarkomaan, ta on väga pühendunud ja tal on palju ideid. Vahel helistab ta mulle kella 22 ajal, et oma ideid arutada. Aeg-ajalt ütlen talle sõbralikult, et ta võib mulle hommikul tagasi helistada.

Lapsena oli Lars alati õnnelik, ta mängis palju jalg- ja korvpalli. Ta teadis juba 12aastaselt, et tahab tegeleda majandusega. Uskusin, et nii lähebki.

Kui rääkida halbadest harjumustest, siis ta läheb liiga hilja magama ja sööb liiga palju rämpstoitu. Tööd teeb ta samuti liiga palju ja puhkab ning spordib vähe.

Tema otsekohesus pole minu arvates alati õige. Mõnikord soovitan tal diplomaatilisem olla, aga tema ütleb ikka seda, mida tõeks peab.

Ta on väga traditsioonilisel moel romantiline, toob lilli ja šokolaadi.

Ta on väga pühendunud oma tööle ja mina üritan tema elu tasakaalustada.

Tal on hea huumorimeel - must huumor, väga sarkastiline.

Kindlasti oleks ta hea isa, sest ta muutub ise lapseks, kui nendega tegeleb.