Kaamerad tunnevad nägu ja naeratust

Indrek Kald 20. november 2007, 00:00

Digikaameraid testides üritasime ka teada saada, kas uuenduslikud omadused-võimalused nagu näotuvastus ja kiiremad protsessorid muudavad kaamera kasutusmugavust ja piltide kvaliteeti.

Tuleb tõdeda, et näoprioriteediga autofookus töötab ning on väga praktiline omadus. Selle toimimiseks on küll eeldus, et näod oleksid piisavalt valgustatud ja teravad, sest tarkvara peab eelpildilt inimese näo ikkagi ära tundma. Testist selgus, et näotuvastusega polnud digifotokatel üldjuhul probleeme ka keskmistes tingimustes pildistades.

Uuenduslikkuse osas tasub testitud mudelitest esile tõsta Olympuse kaamerat, millel on algajale väga kasulik eestikeelne abistav režiim. Selle abil saab kasutaja kiirelt teada, mis seadeid millistes tingimustes võiks vaja minna.

Lisaks on Olympuse kaameral võimalik lasta varjualasid automaatselt heledamaks teha, mille jaoks muidu peaks kasutama spetsiaalset fototöötlustarkvara ning see nõuaks erialaseid teadmiseid. Ja mis peamine - see Olympuse omadus töötab üsna hästi ega tekita pildile märkimisväärset lisamüra.

Sony suur puutetundlik vedelkristallekraan on digikompaktide seas samuti uus suund. Kaamera on edev ning nuppe sellel peaaegu pole. Tõsi, puuteekraan pole paraku just kõige mugavam sisendseade või vähemalt pole Sony lahendus just kõige õigem, kuid see on pigem näputunde küsimus.

Lisaks osutus täiesti töökindlaks ka Sony uuenduslik smileshot ehk automaatne inimese naeratuse peale pildistamine, kuid selle jaoks on vaja head kadreeringut ja valgustingimusi.

Viisikust oli kõige mugavam kasutada Nikoni kaamerat, mille kerimisketas ja selle lähedal paiknevate nuppude käsitsemine on intuitiivselt mõistetavad. Lisaks sai Nikoni Coolpix kõige paremini hakkama hämaras pildistamisega. Seda küll madala ISO tundlikkuse korral.

Seadetest kõrget tundlikkust valides tootsid kõik kaamerad ühtemoodi halba pildikvaliteeti, mis kõlbab ehk tõesti vaid millegi hädapäraseks dokumenteerimiseks.

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et sellisest kategooriast kaamerat valides ärge jälgige reklaami peal suurt ISO numbrit või digitaalset pildistabilisaatorit. Suure ISO tundlikkusega pilt pole üldjuhul kasutatav.

Tegemist on testi ainsa eestikeelse menüüga kaameraga. Algajatele fotograafidele on emakeel eriti kasulik seetõttu, et Olympuse kaameral on ka õpetav töörežiim, kus alammenüü valikutes abistab viisard õigete seadete leidmisel. Näiteks valite töörežiimi peamenüüst olukorra, milles olete, ning alammenüüs näete võimalusi, mis lahendusi sel juhul tasuks kasutada.

Tõsi, Olympusele omaselt tundub selle kaamera menüü silmale veidi ebamugav, kuid pärast harjumist pole asi enam nii hull.

Positiivselt märgime ka seda, et varjualasid saab teha automaatselt heledamaks ilma ülejäänud pilti mõjutamata. Professionaalne fotograaf kasutaks pilditöötlusprogrammi Photoshop, kuid ka kaamera enda pakutav variant annab täiesti piisava tulemuse.

Leidliku lisana sisaldab mju 820 äratuskella. Pildistamise, menüüvalikute, ava seadmise jms heliefekte saab kasutaja ise seadistada.

Normaalsetes valgustingimustes vastab eelvaade mju 820 vedelkristallekraanil sellele, milline pilt pärast tegelikult välja näeb. Siiski tuleb tunnistada, et hämaras hakkas esinema anomaaliaid nii värvitasakaalu hindamise juures kui ka eelvaate korrektsuse osas.

Testis selgus, et Olympus on pärast sisselülitamist pildistamisvalmis veidi pikema aja pärast kui teised siin testitud kaamerad.

Testi valikukriteeriumitele vastanud kaameratest on see Canoni mudel suuremaid. Samas jätab see kaamera käes mugava mulje ning näeb ka üsna ilus välja. Disainilt võib rohkem punkte anda vaid Sony uuele Cybershotile.

Nagu teisedki, on Canoni IXUS-seeria kaamera pildistamisvalmis umbes sekund pärast sisselülitamist ning ka edasine töö käib meeldivalt kiiresti. Toavalgusel pildistamisel hindas 860IS kiirelt ja täpselt valget tasakaalu (erinevalt näiteks Pentaxist).

Kasutaja saab ise seadistada pildistamise, menüüvalikute, ava seadmise jms heliefekte. Piltide vaatamise režiimis on juhtketta valikud (kustutamine, uus pilt jms) dubleeritud ka ekraanile. See on üllatavalt mugav, kuid Nikoni kerimisketas on siiski veelgi mugavam lahendus.

Menüü IXUSe ekraanil on selgesti loetav ning varem Canoni digikaameraid kasutanutele juba tuttav. Menüüs eristab alajaotusi kolm sakki, igaühel neist on kirjas oma seaded.

Canon Digital IXUS 860ISi eelvaates pole kahjuks võimalik näha histogrammi. Seda saab küll kuvada järelvaates, kuid histogramm enne pildistamist oleks kasutusmugavuse seisukohalt veelgi parem lahendus.

Testis osalenud viiest kaamerast on just seda Coolpixi kõige mugavam kasutada. Tiitlit õigustab väga kasutajasõbralik menüüdes liikumise ketas, mis töötab ka neljasuunalise nupuna.

Ketta ümber on koondatud kõik olulisimad juhtimisnupud, seega on lõviosa menüüvalikuid selle kaamera kasutamisel vaid paari nupuvajutuse ning kettakeerutuse kaugusel.

Lisaks piisab ükskõik kus menüüs olles päästiku vajutamisest ja kohe saab hakata pildistama.

Kuigi kõik testis osalenud kaamerad käivitusid kiiresti ning esimese pildini ei kulunud ühelgi mudelil aega üle sekundi, tundus kokkuvõttes Coolpix käpa all kõige kiirem ja mugavam.

Miinusena tuleb märkida, et eelvaate värvustemperatuur on LCD-ekraanil lõplikust pildist tunduvalt erinev. Samas osutus hämaras fotografeerimisel pildikvaliteet teistest testis osalenud kaameratest märksa paremaks nii kõrge kui ka madala ISO tundlikkuse juures - seda näitasid öised linnafotod.

Pildistamisrežiime on sel kaameral 15. Naeratuse tuvastajat ehk smileshot'i me aga korralikult tööle ei saanudki.

Kõige odavam testis osalenud kaamera on väga võimalusterohke, kuid kannatab värvide hindamise probleemi all. Raske uskuda, aga kõige väiksema summa eest saab konkurentidega võrreldes kaks megapikslit rohkem tõesti.

Ka peamised omadused nagu pildistabilisaator ja näotuvastus on sellel Pentaxi kaameral olemas. Siiski on pildistabilisaator vaid digitaalne, mida tuleb lugeda miinuseks.

Probleemidest olulisim on aga värvide hindamise ebatäpsus. Kuigi välk on välja lülitatud ja see tõsiasi on kaamerale mitu korda selgeks tehtud, hindab ta värvide tasakaalu ikkagi sellest lähtudes, nagu kasutataks jätkuvalt välku. Eelvaatelt selline asi aga välja ei paista.

Samas teeb seda kaamerat kasutades tuju paremaks tõsiasi, et sellel mudelil on viis välguvalikut. Sealhulgas ka nn pehme välk (soft flash), millega siseruumes lähedalt pildistades ei teki tugevat ülevalgustatust ning toonid jäävad üsna loomulikud.

Pentaxiga saab pilti teha juba ligi sekund pärast kaamera sisselülitamisest. Nagu teistel testitud kaameratel, saab sellelgi seadistada pildistamise, menüüvalikute, ava seadmise jms kohta käivaid heliefekte.

Viiest testitud kaamerast on uus Sony Cybershot kõige ilusam ja stiilsem fotoaparaat - nagu Apple'i iPhone tavamobiilide kõrval. Kaamera terve tagumine külg on kaetud puutetundliku vedelkristallekraaniga. Loomulikult - nagu ka iPhone'i puuteekraan - läheb see kiirelt sõrmejälgi täis.

Fotoaparaadi käivitamiseks ja sulgemiseks tuleb liigutada esiküljel olevat katikut - ja kaamera on kohe pildistamisvalmis. Seadistamine toimib enamasti puuteekraani vahendusel, aga mitte näiteks galeriimenüüsse minek või suumimine.

Probleemseks osutus, et kaamerat ühes käes hoides ja sõrmega juhtides ei saanud me kõiki seadistusi teha. Ikoonid on puuteekraani mõlemas ääres ja kaamerat käes hoides ei ulatu näpp lihtsalt üle terve ekraani liikuma.

Kui puuteekraaniga leppida, siis on Sony värske Cybershot meeldivalt võimekas fotoaparaat. Näiteks pakub see histogrammi nii eelvaates kui ka järelvaates.

Laheda omadusena saab fookuspunkti määrata ekraanil eelvaate režiimis sobivas kohas näpuga vajutades - tõeliselt geniaalne lahendus. Kiitust väärib ka tõsiasi, et eelvaatel ekraanil on pilt samasugune nagu hiljem n-ö pärispilt arvutimonitoril.

Fotoaparaatide uued imevõimed võivad lihtkasutajale poes kaamerat valides arusaamatuks jääda, kuid nende pakutav on süvenemist väärt.

Megapikslite poolest piisavalt suured sensorid on juba pea kõigil tootjail ja ka muud parameetrid on uutel kaameratel võrdväärsed. Kasulikud lisad peituvad tihti mingite koodnimetuste nagu SmileShot taha.

Uuendused on peamiselt tarkvaralised ja seisnevad selles, et kaamera mõtleb varasemast enam ja sekkub rohkem pildistamise protsessi või siis töötleb pilti. Nende omaduste alusel kaamerat valides tuleb rohkem süveneda, mida konkreetsed tehnoloogiad tähendavad.

Üks näide sellistest lisadest on varjupindade heledaks tegemine, mida pakub näiteks ka testis osalenud Olympuse kaamera. Tehnoloogia seisneb selles, et kaamera tarkvara otsib pildi pinnalt tumedamad alad, kus info on siiski säilinud ning midagi on võimalik ära tunda, ja teeb seda piirkonda vähesel määral heledamaks, et detaile esile tuua.

Näiteks SmileShot-tehnoloogiaga võrreldes, kus kaamera pildistab alles siis, kui pildistatav naeratab, pole eelnevalt mainitu müügiargumendina kuigi atraktiivne. Tegelikkuses on see aga palju võimekam omadus. Võimekam just seetõttu, et kui samaväärse tulemuse saavutamiseks peaks asjatundja tegema Photoshopis mitu minutit tööd, saab tavakasutaja selle nüüd kätte otse kaamerast.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:39
Otsi:

Ava täpsem otsing