Õhuniisutaja kaitseb tervisemurede eest

Keskküttega korterist või konditsioneeritud büroost puuküttega maamajja minnes tunneb erinevust kohe - õhk on teistsugune ja värskem.

Medicoveri töötervishoiuarsti Anne-Mall Maripuu sõnul on madal õhuniiskus töötervishoiu peamine probleem. "Optimaalne õhuniiskus oleks 40-60%, lubatava normi piirid on ka 30-70%. Meie kontorites pole haruldane õhuniiskuse tase 12-25%, mis on täiesti sobimatu," kommenteerib ta.

Odavamad - alates 1600 kroonist - on külma auruga õhuniisutid, millest aurujuga paisatakse õhku ventilaatoriga. Kuuma auruga niisutid toimivad keedukannu põhimõttel - vee soojenemisel tekib aur ning see niisutab õhku.

Enamasti on müügil ultraheliniisutid, milles vesi aurustatakse ultrahelivibratsiooniga. Need on kallimad, samas parema kvaliteedi ja funktsioonidega, tarbivad vähem elektrit ning tänu madalale müratasemele sobivad magamistubadesse. Ventilatsioonisüsteemi põhimõttel aurutolmu paiskamine ruumidesse tagab ühtlase niisutuse õhus, samas ei teki niisket kihti seintel-akendel.

OÜ Metrotec konsultant Elo Kalmet soetas õhuniisutaja paar aastat tagasi. Tema korterit kütavad elektriradiaatorid ning õhk on kuiv eriti talvel. "Kui peres on lapsi, kes maadlevad pideva nohu, köha ja muude viirusinfektsioonide käes, on õhu niisutamine abivahend ülemiste hingamisteede haiguste ärahoidmisel, leevendamisel ning nendega võitlemisel," selgitab ta.

Ultraheliniisuti Kalmeti kodus töötab vaikselt ja lülitub automaatselt sisse õhuniiskuse langedes. Aeg-ajalt tuleb veepaaki täita, sellest annab niisuti märku piiksuva heliga. "Paigutasime seadme lapse tuppa, kuid niiskus levib sealt täiesti piisavas koguses ka teistesse ruumidesse," märgib ta.

Õhuniisutajaid müüva Sandmani Grupi ASi tootejuht Raimond Vaik soovitab ostmisel selgeks teha niisutatava toa mõõdud ja niisutaja võimsus-suutlikkus. Üldjuhul sobib laiatarbeniisuti 50-60 m" suurustele ruumidele, eraldi on olemas ka suurema võimsusega tööstuslikud seadmed.

Veepaak on niisutajatel enamasti viieliitrine ja tühjeneb 12 tunniga. Vett mitte soojendavatel mudelitel on elektrikulu 40 W/h, teistel 140 W/h. Niisutajatel on tavaliselt integreeritud niiskusmõõtur, taimer ja automaatne seiskumine vee lõppemisel. Masinat ei soovitata sisse lülitada, kui toa niiskustase ületab 50%.

Niisuti ülespanekul tuleb jälgida, et seade ei asuks arvuti kõrval, kuna sealt väljub aurujuga. Küll sobib niisuti väikeste laste ruumidesse. "Enamik ostudest ongi tegelikult seotud laste allergiaga või astmaatiliste nähtustega, kuna kuiv õhk toas võimendab seda kõike veelgi," kinnitab Vaik. Niisutaja peaks kasutama võimalikult väikese karedusega katlakivivaba vett, võimalusel mitte kraanivett. Samuti tuleb teatud aja tagant välja vahetada veefilter.

Töötervishoiuarst Anne-Mall Maripuu sõnul seondub arvutitööga kuiva silma sündroom ehk kipitavad ja vesised silmad ning liivatunne silmades. Aga ka väsimus, uimasus, töövõime langus, peavalu, kipitus ninas ja kurgus. Tõsisemal, kestvamal juhul võib areneda haigus - silma sarvkestapõletik, krooniline põskkoopapõletik, krooniline nohu, nahahaigused, kopsuastma ja samuti mitme nakkushaiguse levik.

"Kui ventilatsiooni- ja konditsioneerisüsteemi ei saa parandada, tuleks kasutada lokaalseid õhuniisuteid ja ionisaatoreid, sest seadmete ja arvutite töötamisel tekkiv positiivsete ioonide ülekaal õhus põhjustab samu probleeme," lisab Maripuu.

Autor: Eeva Pajuviidik