Saame kuningaks ehitusturul

Jüri Sutt 21. november 2007, 00:00

Eesti majandusedu ja kiire areng on olulisel määral selle tagajärg, et Eesti valis oma tee ega kopeerinud teisi. Nii ka ehituses. Uuendusmeelsus kestis ajani, mil ehitus anti keskkonnaministeeriumilt majandusministeeriumile. Ja tegevus soikus.

Jätkamiseks tuleb kaardistada ehitusala reguleerivad aktid ja koostada kava, kuidas olukord lahendada. Uute reeglite koostamisel tuleb lähtuda innovatiivseist seisukohtadest, mitte kopeerida naabrit. Ma ei alahinda sellega Soome abi ja eeskuju ehitusteabe loomisel, kuid on tunda Soome kapitalil tegutsevate firmade püüdlusi Soome akte otseselt rakendada. Kui kasutame naabri vanu reegleid, jäämegi tema sabas sörkijaks.

Ehitusturu infrastruktuur on kreenis. Klient ei ole Eesti ehitusturul enam kuningas. Turul on ostja ehitise tulevane omanik, kes ostmise ajal esineb tellijana. Ja müüjad ehituse tellijapoolset juhtimist teostavad, projekteerimis- ja ehituse töövõtufirmad, sageli veel ehitusega kaudsemalt seotud juriidilised, finantseerimis-, kindlustusfirmad jm.

Tänapäeval võivad omanikud, kel ei jagu ehitusinvesteeringu juhtimiseks kompetentsi või aega, kasutada professionaalse ehitusjuhi teenust. Teine võte, mis aitab omanikke koostöös kompetentsemate töövõtjatega, on lepingute üldtingimuste kasutamine.

1996 moodustatud Eesti Ehitustellijate Liitu astusid ka professionaalsed ehitusjuhid kui ettevõtjad, kes teavad ehitustellija probleeme kõige paremini. Kahjuks vedasid nad potentsiaalseid partnereid alt. Seetõttu on liit koomas - juriidiliselt eksisteerib, faktiliselt ei tegutse. Olukorra kasutasid ära ehitajate, projekteerijate ja profijuhtide liidud, tehes lepingute üldtingimustesse muudatusi, mis selgelt ja ühepoolselt ehitustellija partnerite - ettevõtjate - kasu silmas peavad. Lisaks segadus planeeringute valdkonnas. Selle asemel, et järgida küllalt head planeerimisseadust, nähakse väljapääsu riigiarhitektis. Aitab, kui tagada omavalitsuste peaarhitektidele kogu võimutäius, mida piirab ainult seadus.

Siit kaks ettepanekut. Esiteks, ehituse ja remondi tellijad peaks koonduma liitu - vaid esinduslik ja piisavalt suur liit võib tõhusa survegrupina olla võrdne partner ettevõtjaile. Mida peaks ehitiste omanikud ja ehituse tellijad ise tegema, mida nõudma projekteerijailt, ehitajailt ja järelevalvajailt, arvestades ehitusturu vildakust, arutataksegi reedel Rahvusraamatukogus.

Teiseks, paigutame ehitussektori taas keskkonnaministeeriumi haldusalasse. Sidemed loodus- ja ehitatud keskkonna vahel on tugevamad ja olulisemad kui ehituse ja muu majandustegevuse vahel, mida kureerib majandusministeerium.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing