Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saame kuningaks ehitusturul

    Eesti majandusedu ja kiire areng on olulisel määral selle tagajärg, et Eesti valis oma tee ega kopeerinud teisi. Nii ka ehituses. Uuendusmeelsus kestis ajani, mil ehitus anti keskkonnaministeeriumilt majandusministeeriumile. Ja tegevus soikus.
    Jätkamiseks tuleb kaardistada ehitusala reguleerivad aktid ja koostada kava, kuidas olukord lahendada. Uute reeglite koostamisel tuleb lähtuda innovatiivseist seisukohtadest, mitte kopeerida naabrit. Ma ei alahinda sellega Soome abi ja eeskuju ehitusteabe loomisel, kuid on tunda Soome kapitalil tegutsevate firmade püüdlusi Soome akte otseselt rakendada. Kui kasutame naabri vanu reegleid, jäämegi tema sabas sörkijaks.
    Ehitusturu infrastruktuur on kreenis. Klient ei ole Eesti ehitusturul enam kuningas. Turul on ostja ehitise tulevane omanik, kes ostmise ajal esineb tellijana. Ja müüjad ehituse tellijapoolset juhtimist teostavad, projekteerimis- ja ehituse töövõtufirmad, sageli veel ehitusega kaudsemalt seotud juriidilised, finantseerimis-, kindlustusfirmad jm.
    Tänapäeval võivad omanikud, kel ei jagu ehitusinvesteeringu juhtimiseks kompetentsi või aega, kasutada professionaalse ehitusjuhi teenust. Teine võte, mis aitab omanikke koostöös kompetentsemate töövõtjatega, on lepingute üldtingimuste kasutamine.
    1996 moodustatud Eesti Ehitustellijate Liitu astusid ka professionaalsed ehitusjuhid kui ettevõtjad, kes teavad ehitustellija probleeme kõige paremini. Kahjuks vedasid nad potentsiaalseid partnereid alt. Seetõttu on liit koomas - juriidiliselt eksisteerib, faktiliselt ei tegutse. Olukorra kasutasid ära ehitajate, projekteerijate ja profijuhtide liidud, tehes lepingute üldtingimustesse muudatusi, mis selgelt ja ühepoolselt ehitustellija partnerite - ettevõtjate - kasu silmas peavad. Lisaks segadus planeeringute valdkonnas. Selle asemel, et järgida küllalt head planeerimisseadust, nähakse väljapääsu riigiarhitektis. Aitab, kui tagada omavalitsuste peaarhitektidele kogu võimutäius, mida piirab ainult seadus.
    Siit kaks ettepanekut. Esiteks, ehituse ja remondi tellijad peaks koonduma liitu - vaid esinduslik ja piisavalt suur liit võib tõhusa survegrupina olla võrdne partner ettevõtjaile. Mida peaks ehitiste omanikud ja ehituse tellijad ise tegema, mida nõudma projekteerijailt, ehitajailt ja järelevalvajailt, arvestades ehitusturu vildakust, arutataksegi reedel Rahvusraamatukogus.
    Teiseks, paigutame ehitussektori taas keskkonnaministeeriumi haldusalasse. Sidemed loodus- ja ehitatud keskkonna vahel on tugevamad ja olulisemad kui ehituse ja muu majandustegevuse vahel, mida kureerib majandusministeerium.
    Autor: Jüri Sutt
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.