Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti ja Soome Nordea devalveerimisriskis eri meelt
Nordea Markets soovitas niipea kui võimalik end krooni devalveerimise riski vastu kaista, kuna majanduskasvu kontrollimatult kiire pidurdumise risk on suur, vahendas Bloomberg.
Euroala ja krooni intressivahe on viimastel nädalatel kasvanud, ütles Nordea Marketsi peaanalüütik Jussi Hahtela. "See tõstab võimalikku krooni devalveerimise kaitse hinda," märkis Hahtela.
"Meie hinnangul on kohese devalveerimise risk olematu, kuid see kasvab majanduskasvu aeglustudes," ütles Hahtela. Ta lisas, et kontrollimatu majanduse aeglustumise risk on suur.
Nordea Marketsi Eesti juht Maris Paiste ütles, et devalvatsiooniriskid on ülevõimendatud. "Soome kolleegid ei soovinud paanikat külvata, vaid on analüütikutele omaselt tegelenud situatsiooni analüüsimisega, kirjeldades, millise stsenaariumi korral Eesti krooniga seotud riskid suurenevad. Siiski peetakse endiselt negatiivse stsenaariumi käivitumist vähetõenäoliseks," märkis Paiste.
Paiste sõnul ei oota Nordea Eesti krooni devalveerimist, vaid on tuleviku suhtes optimistlik, kuna Eesti majandus on üldiselt tugev ning ülekuumenemise tipp on möödas. Seetõttu võib praegu tegemist olla vaid lühiajalise intressitõusuga.
Nordea Panga analüüsi osakonna juhataja Sander Klaose sõnul võib krooni ja euro intressierinevus suureks käriseda vaid siis, kui keegi spekuleeriks krooni devalveerimisele. "Seda aga on raske teha, kuna esiteks nõuaks see koostööd pankadega ja nemad devalveerimisest huvitatud ei ole. Teiseks nõuaks see finantsjõudu, kuid Eestis nii tugevaid organisatsioone ei ole, kes omaks piisavaid vahendeid, et kroonile survet avaldada. See tähendab, et kroonile võib surve tulla pigem väljastpoolt Eestit," selgitas
Klaos, lisades, et kui spekuleerimine ka õnnestuks, oleks intresside tõus lühiajaline.
Sarnane situatsioon oli 1998. aastal, kui spekulandid krooni vastu mängides intressid ajutiselt kõrgele ajasid. Kuna devalveerimist siiski ei toimunud, tulid intressid kiiresti alla tagasi.
ERGO Kindlustus ASi kommunikatsioonijuhi Anu Vahtra-Hellati sõnul nemad devalveerimise vastu kindlustust ei paku.
"Meil pole sellist toodetki. Tegemist peaks olema finantskindlustusega, kuid et sellist teenust pakkuda, peaks meil vastav litsents olema, mida meil ei ole," selgitas Vahtra-Hellat, lisades, et keegi pole sellise toote vastu varem huvi tundnud.
"Kui kliendid sooviksid, siis me loomulikult kaaluksime litsentsi taotlemist."
Vahtra-Hellati sõnul ei karda inimesed devalveerimist. "Need kõneisikud, keda inimesed usaldavad, väidavad, et krooni ei devalveerita. Inimesed usuvad neid," selgitas ta.
Admiral Marketsi kauplemisosakonna juhataja Ingmar Mattuse sõnul end devalveerimise vastu kindlustada ei saa.
"Ma ei tahaks seda teemat kommenteerida, sest ega kellelgi meist pole seda kristallkuuli (mis devalveerimise eest reaalselt kaitseks - toim.)," sõnas Mattus.
"Mina isiklikult krooni devalveerimisse aga ei usu ja pole ka oma kroone välisvaluuta vastu vahetanud," rõhutas varem pangandussektoris töötanud Mattus.
Mattus ütles, et devalveerimisriski Eestis tegelikult pole ning seda, mida mõni välisanalüütik ütleb, ei maksa väga tõsiselt võtta. "Pole ka teada, mis huvid tal on," hoiatas Mattus. "Mõne kuu pärast võivad need, kes teda kuulavad ja oma kroonid eurodeks vahetavad, avastada, et nad poleks pidanud seda üldse tegema."