Teisipäev 21. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vaja on uut kliimakokkulepet

Urmas Paet 22. november 2007, 00:00

Energiajulgeoleku suurendamine ja kliimamuutustega toimetulek on kogu maailma jaoks tähtsaimad väljakutsed. Mõlemad teemad on seotud energia tootmise ja tarbimisega ning neil on välis- ja julgeolekupoliitikale oluline mõju.

Stabiilsed ja kättesaadavad energiatarned on majanduskasvu ja arengu eeldus. Kasvav energiatarbimine ja fossiilsete kütuste põletamine kujutavad aga ohtu meie heaolule - sellega kaasnevad nähtused nagu põud, üleujutused ja maailmamere seisundi halvenemine. Tundlikes paigus võivad need tuua kaasa vaesuse ja konfliktid.

Näeme kliimamuutuste esimesi mõjusid ka meie poolkera riikide välispoliitikale. Arktika jääkihi sulamine võib avada uusi mereteid ja ligipääsu siiani kättesaamatuile loodusvaradele. Kui me ei leia jätkusuutlikke lahendusi rahvusvahelise õiguse ja lepete abil, võib see viia vaidlusteni merealade ja ressursside üle. Ülesanne on pakiline, kuna energiavajadus kasvab kiiresti, eriti Hiinas, Indias jt arengumaades.

Leevendamaks kliimamuutuste mõjusid ning tagamaks usaldusväärsed ja soodsad energiatarned, tuleb meil teha karme otsuseid. ELi valitsusjuhid on näidanud sihikindlust ning initsiatiivi kliima- ja energiapaketi vastuvõtmisega tänavu. Ent eesmärgini jõudmiseks on vaja tugevaid ühiseid jõupingutusi, sest paljudele Euroopa riikidele on kivisüsi, nafta vm fossiilsed kütused peamine energiaallikas.

Meie vastus väljakutsetele on mitmekülgne strateegia, mis hõlmab efektiivsemat energiakasutust ja energiatarnete mitmekesistamist, asetab suuremat rõhku taastuvenergiale ja näeb ette uut üleilmset kliimakokkulepet.

EL toodab praegu 14% maailmas õhku paisatavast süsihappegaasist. Me saame aidata teisi riike jõuda arusaamisele, et energiasääst ja CO2 vähendamine on saavutatavad efektiivsema energiakasutuse kaudu, eriti riikides, mis sõltuvad odavast energiast. Energia efektiivsem kasutamine annab majandusliku efekti, vähendab sõltuvust välistarnijaist ning aitab võidelda kliimamuutustega. ELi ülesanne on toetada keskkonnasõbralike tehnoloogiate arendamist ja julgustada energiaefektiivsemat tarbijakäitumist.

CO2 emissiooni kärpimisel on oluline roll taastuvenergia osakaalu suurenemisel. See nõuab tohutuid investeeringuid. Siin on erasektoril väga suur tähtsus. Investorid vajavad suurteks investeeringuteks poliitilist kindlust.

ELi valitsusjuhid andsid märtsis selge signaali, nõustudes, et 2020 peab viiendik ELi energiatarbimisest põhinema taastuvenergial. Eesmärki peab aitama täita Euroopa Komisjon. Samme on vaja astuda ELi oma energiaturu potentsiaali rakendamiseks. Põhja-Baltimaade ühise energiaturu arendamine ja integratsioon ELiga nõuab veel enam ELi toetust ühenduste väljaehitamisel.

Mõned pelgavad, et kliimasõbralik poliitika mõjutab negatiivselt tööstuse konkurentsivõimet ja pidurdab majanduskasvu. Meie kogemus on vastupidine. Nii Eesti kui Taani majandus on kasvanud järjepidevalt, suurendamata energiatarbimist. Investeeringud energiaefektiivsusse mõjutavad tugevalt energeetikat tulevikus.

Kyoto protokolli kehtivus lõpeb 2012. Rahvusvahelise kokkuleppeta nõrgeneb surve valitsustele jätkata kliimasõbralike poliitikatega ning kaovad initsiatiivid investeerida puhtamasse energiasse.

Siiski on põhjust olla optimistlik. Vastutavate riikide valitsused on arvamusel, et kliimasoojenemise vähendamiseks on tarvis kohe tegutseda. Veel tänavu tahetakse alustada ametlikke läbirääkimisi uue kokkuleppe sõlmimiseks. Peaeesmärk on vältida maailma keskmise õhutemperatuuri kasvu enam kui 2 kraadi võrra. Lepe võiks valmida detsembriks 2009, mil Kopenhaagenis toimub ÜRO 15. kliimakonverents. Eesti ja Taani töötavad koos selle nimel, et leping valmiks.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:11
Otsi:

Ava täpsem otsing