Ignalina uue reaktori viibimine võib tuua elektridefitsiidi

Läti majandusministeeriumi energiaosakonna juhi Ugis Sarma sõnul ei hakka Leedu uus reaktor tööle enne 2020. aastat. Algse kava järgi pidi Ignalina uus reaktor tööle hakkama 2015. aastal.

Läinud aasta sügisel tehtud otsus kaasata Ignalina uue reaktori projekti Balti riikidele lisaks ka Poola on ajagraafiku tõepoolest paigast ära nihutanud, ütles Eesti Energia pressiesindaja Iveri Marukašvili.

Projekti viibimisest tekkida võiva defitsiidi loodab Eesti Energia katta nii elektrijaamade vanade põlevkivikatelde eluea pikendamise abil kui ka oma tuuleparkide toodangust. Aulepa tuulepargi võimsus on 39 MW ning valmimisaeg 2009. aasta, teine suurem projekt on 50 MW tuulepark Balti Elektrijaama tuhaväljal. Tuleva aasta veebruariks peaksid valmis saama keskkonnamõjude uuringud kahe uue energiaploki rajamiseks Narva (2×400 MW), ütles Marukašvili. Lisaks pürib Eesti Energia osanikuks Soome uue tuumareaktori projekti ning projekteerimisel on uued koostootmisjaamad.

Eesti Energia peab ise vastavalt kokkuleppele Euroopa Liiduga oma vanad tootmisplokid sulgema aastal 2016.

Läti elektrienergia defitsiit on juba praegu 500 MW ning võib aastaks 2020 majandusministeeriumi prognoosi järgi kasvada 1200 MW-le.

Läti kaalub defitsiidi katteks uute jaamade ehitamist. Kaalumisel on nii Kuramaa "gaasimonstrum" koguvõimsusega 2500-4000 MW kui ka tagasihoidlikum plaan ehitada 1200megavatise võimsusega soojuselektrijaam SEJ-3 Riiga või lisada veel üks energiaplokk praegu rekonstrueeritavale soojuselektrijaamale SEJ-2. Need projektid on kõik rajatud Venemaa gaasile ning vajavad valmimiseks 3-5 aastat, kirjutas majandusleht Biznes & Baltija. Ignalina projektist Läti loobuda siiski ei kavatse.

Ignalina projekt võib venima jääda ka Leedu pärast. Leedu keskkonnaministeerium on kinnitanud uue reaktori keskkonnamõjude hindamise kava, mis võtab aega vähemalt 21 kuud.