Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Katar - sinise Pärsia lahe kaldal tükike paradiisi

Sandra Goudin 23. november 2007, 00:00

Just sõna "paradiis" sobib kõige paremini iseloomustama kohalike inimeste elu. 1940. aastatel avastatud tohutuid nafta- ja maagaasivarusid jätkub sel islamimaade ühel rikkamal riigil veel vähemalt sajandiks. 840 000 elanikuga maa on tulumaksuvaba. Lisaks sellele katab tosin aastat valitsenud emiir šeik Hamad bin Khalifa Al Thani inimeste vee-, elektri- ja gaasikulud.

Tänavatel näeb peamiselt uusi ja valgeid maastureid, pealinna Doha teedel pole haruldane nähtus ka kiired luksautod. Arvestades naeruväärset bensiinihinda (2,5 kr/l) ja üle 40 000 krooni ulatuvat keskmist palka, millele lisanduvad riigitoetused, saab pea iga kodanik lubada endale mitut uut autot ja eramaja koos teenijatega.

Kataris on väga kuiv ja kuum, seega on taimi vähe. Eramute aedades on samuti vähe rohelust, kuna see vajab igapäevast kastmist. Kohalike elanike jõukust saab määrata ka taimede rohkuse järgi, mille eest hoolitsemine on kulukas.

Enamik riigi territooriumist on kaetud liivaga. Kõrbealad on üldjuhul madalad, kõrgeim punkt asub veidi üle saja meetri kõrgusel merepinnast. Rannikuid kaunistab aga rikkalik merealune maailm.

Kliima on seal subtroopiline. Sügisel vahetub suvi talvega, kevadel vastupidi. Talv on pehme ja soe, kõige külmemas kuus jaanuaris langeb temperatuur 22 kraadini. Merevesi on soolane ja kevaditi mõnusalt värskendav, keskmine temperatuur on aastaringselt 27 kraadi.

Katari köök on väga rikkalik. Peamiselt tarbitakse lamba-, veise- ja kanaliha, restoranide menüüdes on üldjuhul ka mereannid ning väga maitsev magustoiduvalik. Enamus toiduainetest eksporditakse Aafrikast ja Aasiast. Hinnatase on keskmine, turul leiab suure valiku vürtsikaid toitained ja üllatavalt palju värskeid puuvilju taskukohase hinnaga.

Enne 20. sajandi algust ei teadnud Euroopa seiklejad selle väikese Pärsia lahe äärse poolsaare olemasolust suurt midagi. Ja alles 1989. aastal hakkas kohalik valitsus andma välja reisiviisasid.

Kümmekond aastat tagasi, mil turistid hakkasid seda riiki avastama, polnud pealinnas Dohas ühtegi pilvelõhkujatki. Viimaste aastate jooksul on Doha teinud suuri arengusamme. Linna vaid aastase vahega külastades on seda raske ära tunda. Ehitustööd toimuvad üldjuhul öösiti, kuna suveperioodil on päevane õhutemperatuur väga kõrge.

Praegu on enamik Doha hotelle viietärnilised, turiste on samas vähe. Alkohol ja sealiha on riigis keelatud, ka pole Kataris ühtegi klubi ega baari. Alkoholi sissetoomine riiki on rangelt keelatud, seda müüakse vaid hotellides. Seevastu vesipiip on väga hea.

Enamik elanikest on islamiusulised, kes järgivad koraani ja palvetavad mitu korda päevas. Mehed kannavad peast jalatallani valgeid kostüüme, naised aga musti kleite, mis katavad peaaegu kogu keha, vahel isegi näo. Tänavatel ja suurtes kaubanduskeskustes näeb tihti eurooplasi tavariietes, millest katarlased ei lase end häirida. Nad on lahked ning avatud, nendega on lihtne suhelda ja enamik Katari elanikest valdab hästi inglise keelt.

Erilist tähelepanu väärivad Katari rahvuslikud muuseumid, kuhu on koondatud palju vaatamisväärsusi. Oluliseks magnetiks on ka käsitöö, mida loetakse idamaise kultuuri lahutamatuks osaks.

Praegu on riigi suuremaid saavutusi ülemaailmse levialaga telekanal Al Jazeera. Näiteks tunnistati see 2004. aastal mõjukuselt maailmas viiendaks brändiks.

Septembri keskpaigas selgus, et Katari pealinn Doha kandideerib 2016. aasta olümpiamängudele. Kunagi varem pole suvemängud toimunud Lähis-Ida riikides, mis on Doha eelis võrreldes Rio de Janeiro, Tokio, Chicago, Praha, Bakuu ja Madridiga.

Eelmisel aastal peeti Dohas 15. Aasia mängud, millest võttis osa 45 riiki. Selleks ehitati suur spordikompleks, mis koosneb Khalifa staadionist, mis mahutab 50 000 pealtvaatajat, ning spordikoolist.

Viimane on tuntuks saanud uute tehnoloogiate ja personaalse lähenemisviisiga õppemeetodi poolest. Nii on jõusaali igasse trenažööri sisse kodeeritud kõigi õpilaste andmed ning treenimisplaanid. Koolis õpib 70 andekat tulevast sporditähte, töötajate arv ulatub 200ni.

Katarlaste lemmikspordialad on golf, tennis ja kriket. Kõrgel tasemel on ka hobusekasvatus ning ratsutamine on muutunud kohalike rikkurite hobiks. Pealinna lähedal asub mitu hipodroomi, mis on suured kompleksid muuseumide, restoranide, hotellide, hobusekasvatusega ning meelelahutusprogrammiga.

Noorte üks lemmiktegevustest on ka kõrberalli. Sageli näeb neljapäeviti - mis on töönädala viimane päev - kõrbes ka ummikuid. Rallitama minekuks ei piisa vaid maasturi olemasolust, läbida tuleb ka koolitus, et düünides sõita osata ning mitte ära eksida.

Mis veel liiklust puudutab, siis Dohas on tänavaliiklus korraldatud ebatavaliselt. Linnast leiab vaid üksikuid valgusfoore, ringteid seevastu on pea iga kilomeetri tagant.

Doha lähedal hakati hiljuti ehitama luksuslikku tehissaart nimega The Pearl-Qatar. Varsti koondab see 40 000 jõukat inimest.

Saar pakub neile elamiseks nii eramaju, korterelamuid kui ka pilvelõhkujaid. Kompleksi kuuluvad kolm sadamat 700 veesõidukile, poed, restoranid jms. Lisaks ehitatakse 400 hektari suurusele saarele kolm viietärnihotelli 800 toaga. Rannast paarisaja meetri kaugusele jääv The Pearl-Qatar on ühendatud mandriga tammi abil. Autoga on võimalik sõita ka kõige jõukamatele elanikele loodud üheksale eraldi asuvale saarele. The Pearl-Qatari pidulik avamine on planeeritud aastasse 2009.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:50
Otsi:

Ava täpsem otsing