Laupäev 25. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Mahlakas mõrvalugu

Ülle Hallik 23. november 2007, 00:00

"Žanriliselt on tegu komöödia ja tragöödia sünteesiga," selgitas lavastaja Taago Tubin. Näidendi pealkiri "Runar ja Kyllikki" võib tuua meelde paralleelid tuntud armastajapaaridega nagu Romeo ja Julia, Tristan ja Isolde või Rudolf ja Irma.

Tubina hinnangul võib sarnaseks pidada ehk sündmuste dramaatilist arengut, kuid kindlasti ei ole selles nii palju romantilisust ning lugu paigutub sellesse ritta pigem suurte armastuslugude iroonilise kommentaarina.

Soomes on nimed Runari ja Kyllikki tuntud tõsielusündmuste kaudu. Loo aluseks on seniajani lahenduseta jäänud tegelikud mõrvalood: 1953. aastal Isojoel mõrvatud 17-aastase Kyllikki Saari juhtum ja 1959. aastal aset leidnud Tulilahti kaksikmõrv, mille peakahtlusalune oli Runar Holmström.

Näidendi tegevustik on paigutatud Soome kolkakülla, kus toimivad vanad stereotüüpsed mõtlemis- ja käitumisviisid, suhtumised ja tabud.

Lavastaja sõnul ilmnevad need kitsarinnalises religioossuses, kaksipidises seksuaalmoraalis ja despootlikus elukorralduses, kus domineerivad mehed. Kujunevate noorte inimeste Runari ja Kyllikki käitumist juhivad jäik atmos-fäär ja keerulised asjaolud. Oma abituses saab Runarist vastu enese tahtmist mõrvar. Kogukond, mis on Runari selle teoni viinud, nõuab talle surmanuhtlust.

Klassikaks saanud ja soome kõigi aegade parimaks modernistlikuks draamaks nimetatud näidendi vorm ja temaatika on Tubina hinnangul ülimalt jõulised ja aktuaalsed ka meie pidevalt sotsiaalse plahvatuse lävel seisvas ühiskonnas. Autor juhib tähelepanu asjaolule, et nii Runar kui ka Kyllikki on tegelikult ohvrid.

Lähiümbruse tugi ja turvatunne on alles kujuneva minateadvusega noorele inimesele hädavajalik. Kui tema seisund ja roll keskkonnas kujunevad vääras suunas, võivad endassetõmbumine ja võõrandumine pakkuda ahistustundest ainsat pääseteed.

Äärmuslikus olukorras inimene võib sellest pagemiseks teha aga midagi, mille tagajärjed on ettearvamatud.

Nende soomlaste ühisteadvusse kinnistunud nimede kaudu tegeleb lugu tõsiste, universaalsete ja aegumatute asjadega ning seda ehtsoomelikult mahlakana.

Loos on palju kontrastseid värve: paatost ja karikatuuri, rahvalikku jämekoomikat ja hoiatusi jagavat eetilist valvsust, pühadust ja rämedust.

Loo autor Jussi Kylätasku elas aastail 1943-2005 ning oli väga produktiivne romaani- ja näitekirjanik, luuletaja ja filmistsenarist.

Paljud tema teosed ammutavad ainest päriselus aset leidnud kriminaalse iseloomuga sündmustest, kusjuures kriminaalsus ja religioosne taust on tihtipeale omavahel läbi põimunud.

Antud loo puhul köitis lavastajat peale teemaasetuse tihe ja mitmetasandiline tekst, mis esindab soome vaimsust selle parimal kujul ning on oma karguses ja rohmakuses meilegi lähedane.

Kuna mõndagi sellest kargusest ja rohmakusest võib nooremale vaatajale ebakohane olla, soovitab Ugala lavastust teatrisõpradele alates 14. eluaastast.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:50
Otsi:

Ava täpsem otsing